HAK komemora loron Segunda Guerra Mundial

HAK komemora loron Segunda Guerra Mundial
Invazasaun husi Militar Japaun iha Timor-Leste

HAK fo formasaun ba Guarda Prizaun

HAK fo formasaun ba Guarda Prizaun
Optimizaliza Kbi'it Lidersansa , Psikososial ho Komunikasaun Efeitivu Haree husi Oklu Direitus Umanus

HAK asina Memorandu

HAK asina Memorandu
Muzeu Rezisténsia

Estudante Sira mai Peskija

Estudante Sira mai Peskija
Istoria Segunda Guerra Mundial

Klibur ba Lei Direitu no Justisa

Monday, September 29, 2025

Konferensia Pers “La nesesariu Parlamentu Sosa Kareta- Fo Prioridade Programa Esensial ba Povu Nia moris”

Konferensia Pers “La nesesariu Parlamentu Sosa Kareta- Fo Prioridade Programa Esensial ba Povu Nia moris”

HAK



Konferensia Pers 

“La nesesariu Parlamentu Sosa Kareta- Fo Prioridade Programa Esensial ba Povu Nia moris”

Relasiona ho politika Parlamentu Nasionál ne'ebe aprova osan sosa  kareta  65 ba deputadu sira ho montante osan millaun 4.2. HAK nu’udar organizasaun direitus umanus konsidera la nesesariu sosa kareta ba deputadu sira. Iha tempu ne'ebé povu Timor-Leste enfrenta hela kiak multidimensional (41, 8%), malnutrisaun (47, 1%), dezempregu 5, 1 %, no dependénsia boot ba Fundu petrolíferu. Desizaun sosa kareta la kontribui ba instabildiade nasional liu-liu sustentabilidade Estadu nian tanba gastu desnesesariu.

Dadus monitorizasaun HAK periodu 2024 iha Munisípiu Baucau, Viqueque, Aileu, Ainaro, Dili no Ermera, iha Suku 50. Asuntu bee moos-husi uma kain 66,363, uma kain 70 % asesu ona kanalizasaun, uma kain 15 % kontinua asesu bee matan ho mota no uma kain 15 % kontinua asesu bee posu. Setor Agrikultura husi  Suku 50, total irigasaun 54, Irigasaun ho kondisaun di’ak 11 no irigasaun kondisaun la di’ak 43 . Total trator 28, kondisaun traktor di’ak 18 no kondisaun la di’ak 10. Setór Saúde- iha Suku 50- Postu Saude 41, Postu Saude ne’ebe asesu  bee moos 37 no seidauk asesu bee moos ho di’ak 13. Iha Postu Saude 31 iha aimoruk sufisiente no iha Postu Saude 10 mak menus aimoruk.

Parlamentu Nasional nu'udar orgaun soberanu daruak iha ne'ebe deputadu sira hola knaar nu'udar reprezentante povu tenki diskuti ho Governu tau prioridade orsamentál tenke orienta no responde ba problema baziku ne’ebe kontinua sai  problematiku (Saude, Edukasaun, Infraestrutura, Agriktulra no uma dignu) hodi responde ba nesesidade povu Timor-Leste nian.

Situasaun hirak iha leten ilustra hela povu Timor-Leste moris iha injustisa nia laran, ne’ebé kontribui maka’as hosi polítika públika ne’ebé diskriminativu, polítika públika ne’ebe  la inkluzivu, Husik no hamosu fitar violasaun direitus umanus no liberdade fundamental ba sidadaun sira.

Rekomendasaun :

1. Husu ba Parlamentu Nasionál emediatamente tenki kansela sosa kareta ba deputadu sira

2. Husu ba Parlamentu Nasional- Osan kareta nian aloka fali ba prioridade povu nian hanesan (Saude, Edukasaun, Infraestrutura bazika ho Agrikultura)

3. Deputadu sira tenke hatudu ezemplu responsabilidade ba jestaun finanseiru no hatudu solidariedade ba povu.

4. Husu Parlamentu Nasional produs Polítika Públiku tenke orienta ho objetivu prinsipál ba garante bem-estar povu nian, tuir Konstituisaun Artigu 6 ne’ebé deskreve kona-ba objetivu jerál ita nian rain.

5. Parlamentu tenke garante transparénsia iha orsamentu hotu no fó asesu ba sosiedade sivil  Deputadu Atu Servisu ba Povu, La’ós Sosa Kareta!” “Prioridade ba Povu – Edukasaun, Saúde, servisu, La’ós Kareta!

Dili, 12 Setembru 2025

 

Porta Voz

Afonso de Jesus Mendonça


Download File Orjinal Konferensia Pers-PDF

Konferénsia Pers HAK-Husu IX Governu  presija iha investimentu Orsamentu ne’ebé adekuadu ba setór prioridade

Konferénsia Pers HAK-Husu IX Governu presija iha investimentu Orsamentu ne’ebé adekuadu ba setór prioridade

HAK

 


Konferénsia Pers

Tinan 29 Luta Ba Direitus Umanus

(20 Agostu 1996 -20 Agostu 2025)

HAK nu’udar organizasaun direitus umanus tuan iha Timor-Leste ne’ebé harii iha  tinan (20 Agostu 1996-20 Agostu 2025) no agora kompleta halo tinan ba dala-29. Asosiasaun HAK nia serbisu maka hakbiit no habo’ot asuntu direitu umanu iha teritóriu nasionál, ne’ebe kobre rejiaun tolu maka Rejiaun I konstitui munisípiu Manatuto, Baucau, Viqueque, no Lautem, Rejiaun II konstitui munisípiu Aileu, Ainaro, Manufahi no Covalima no Rejiaun III konstitui munisípiu Dili, Ermera, Liquiça, Bobonaro no Rejiaun Administrativa Espesiál Oecusse-Ambeno.

Ho programa prinsipal sira Justisa Pasadu. HAK hala’o akompañamentu ba vítima violasaun seksuál ba Funu Mundial Daruak iha Timor-Leste durante okupasaun Militar Japaun no vítima violasaun Direitu Umanu durante okupasaun Militár Indonéziu. Agrikultura. HAK serbisu hodi asegura polítika ba hasa’e produsaun agríkola no polítika ba distribuisaun subsídiu agríkola no programa estabelesimentu extensionista iha suku sira, infraestrutura báziku iha setór agríkola hanesan konstrusaun no manutensaun ba irigasaun. Inklui mós halo formasaun ba  Lider Komunitariu, Ofisial Polisia Suku-OPS, ONG iha nivel Munisipiu, Juventude hodi hasa’e sira nia koñesementu iha asuntu Agro-ekolojia, monitorizasaun no advokasia ba situasaun violasaun direitus umanus iha Munisípiu.  Edukasaun. HAK monitoriza infraestrutura bázika iha eskola sira hanesan bee, ijiene no saneamentu, nomós implementasaun polítika baze edukasaun, kuríkular, programa merenda eskolár no programa formasaun ba profesór sira.

Bee-moos. HAK hala’o monitorizasaun no auditoria sosiál ba abastesimentu bee-moos no asesu sidadaun nian ba bee-moos. Saude. HAK monitoriza polítika iha setór saúde, inklui alokasaun profesionál saúde iha fasilidade saúde sira (Postu Saúde, Sentru Saúde Komunitariu, no serbisu saúde munisipál sira) nomós área sistema saúde sira seluk entre sira hanesan jestaun fornesimentu aimoruk no rekursu umanu. Asuntu Rai. HAK mós monitoriza asuntu sira kona-ba disputa rai iha sosiedade no eviksaun sira ne’ebé ezekuta hosi órgaun estadu relevante sira iha Dili laran no Munisípiu hamutuk Sekretariadu Rede ba Rai. Justisa- HAK halo monitorizasaun ba Prizaun hodi hatene kondisaun prizioneirus sira nian nune’e mós bem estar guarda prizional sira, kondisaun no fasilidade sira iha prizaun Becora, Gleno no Suai.  Servisu seluk mak HAK halo sensibilizasaun ba asuntu direitus umanus no Inkluzaun, Advokasia ba entidade Estadu hodi reforsa iha planeamentu integradu no investimentu inkluzivu hodi asegura direitu no liberdade fundamentu grupu vulneravel sira nian.

Estadu-Timor Leste halo progresu bo’ot iha ratifikasaun ba instrumentu internasionál sira direitu umanus nian, hodi bele asegura ho di’ak liu tan protesaun, promosaun no liberdade fundamentais ba direitu umanus sidadaun . Ratifikasaun ida ne’e nu’udar forma ida ne’ebé sai sasukat katak Ita-Nia Estadu tau aas direitus umanus. Entidade Estadu nia polítika públika kona-ba dezenvolvimentu tenki tau ema sai sentru ba dezenvolvimentu. Polítika publika hotu-hotu halo objetivu prinsipal ne’e mak garantia bem estar povu ninian hanesan mensiona iha Konstisuaun artigu 6, alienea E relasiona ho sosiedade nian bem-estar. Estadu liu husi Governu halo medidas ka politika publika, iha mudansa no progresu iha setór oi-oin maibé ita konsiente katak situasaun reál komunidade sira nia direitu balu sei hetan violadu.

Situasaun direitus umanus real, komunidade sei kontinua infrenta eviksaun ne’ebé laiha tratamentu dignu-ne’e nu’udar violasaun direitus umanus grave, ladun iha fatin dignu no apropriadu ba komunidade hodi hala’o sira nia atividade ekonomika, Komunidade sira balu sei kontinua asesu bee matan no mota, kondisaun ka infraestrutrua eskola la di’ak, aimoruk menus no fasilidades saúde la adekuadu no la sufisiente, estrada aat, Prizionierus sira seidauk hetan asistensia ne’ebé efetivu husi Defensoria Publika sira, produsaun agrikola la sa’e, pensamentu patrialkal domina iha sosiedade, fasilidade públiku ladun asesível no inkluzivu, diskriminasaun hasoru feto, labarik no grupu minoritariu sira.

Tuir dadus monitorizasaun HAK periodu 2024 iha Prizaun Becora, Gleno no Suai, husi Prizioneirus 143 ne’ebé HAK intervista 29 % la koñese nia Defensor/Advogadu  no 71 % mak koñese nia  Defensor/Advogadu.

Dadus monitorizasaun iha Munisípiu Baucau, Viqueque, Aileu, Ainaro, Dili no Ermera-Iha Suku 50

1. Setor Saude iha Suku 50. Husi Suku ne’e iha ona Postu Saude 41 no Suku ne’ebe mak la iha Postu Saude 9. Postu Saude ne’ebe asesu ba bee mos 37 no Postu Saude ne’ebe la asesu ba bee moos 13.  Husi Postu saude ne’e. Postu Saude 31 iha aimoruk sufisiente no Postu Saude 10 mak menus aimoruk.

2. Setor Agrikultura: husi  Suku 50, total irigasaun 54. Irigasaun ho kondisaun di’ak 11 no irigasaun kondisaun la di’ak 43 . Kondisaun traktor di’ak 18 no kondisaun la di’ak 10 total 28. Husi total Suku ne’e, Suku 37 mak asesu ba fini no Suku  13 mak la asesu ba fini.

3. Setor Edukasaun iha Suku 50, totál eskola baziku Filial  87, Infraestrutura kondiasaun sala di’ak totál 71 no Eskola ne’ebé infraestrutura sala la di’ak totál 16.

4. Setor bee moos husi suku 50, husi total uma kain:  66,363.  Hatudu katak 70 % asesu ona bee kanalizasaun, 15 % asesu bee matan no mota no mós 15 % asesu bee posu. Husi rezultadu Auditoria sosiál ba sistema bee rurais 41 iha Munisipiu Liquica no Manufahi hatudu katak sistema bee rurais ne’ebé mak harii ona tinan rua ba leten hasoru desafiu iha operasaun no manutensaun tanba barak mak aat no la funsiona. Husi sistema 41 ne’ebé HAK hala’o Auditoria sosiál hatudu 76 % mak estrutura Grupu Maneja fasilidade-GMF la funsiona.

Situasaun hirak iha leten ilustra hela povu Timor-Leste moris iha injustisa nia laran, ne’ebé kontribui maka’as hosi polítika públika ne’ebé diskriminativu, polítika públika ne’ebe  la inkluzivu, la tau ema hotu hanesan, polítika públika ne’ebé la responsivu. Husik no hamosu fitar violasaun direitus umanus no liberdade fundamental sidadaun nian, servisu públiku ne’ebé la justu no la efetivu.

Rekomendasaun:

1. Fó hanoin ba IX Governu  presija iha investimentu Orsamentu ne’ebé adekuadu ba setór prioridade/fundamentu sidadaun sira nian hanesan: Ba setór Edukasaun, Infraestrutura Baziku, Agrikultura no Saúde. 

2. Fó hanoin ba IX Governu atu hapara imediata despeju ilegál no asegura katak ba futuru despeju hotu-hotu implementa tuir Konstituisaun RDTL, Lei Nasionál no Lei Internasionál sira.

3. Fo hanoin ba Parlamentu Nasionál atu halo fiskalizasaun intensivu ba despeju sira ne’ebé implementa husi IX Governu liu husi Sekretariu Estadu Asuntu Toponomia no Organizasaun Urbana-SETOU.

4. Husu ba Ministériu Justisa atu aselera hodi Estabelese Sentru Rehabilitasaun Juvenil no Instalasaun Prizaun Produtivu iha Prizaun Weberek-Munisípiu Manufahi 

5. Husu Ba Governu Japaun hodi husu diskulpa Formal ba vitima atan seksual iha Timor-Leste no mos fo kompensasaun no reparasaun ba vitima funu mundial daruak nian

6. Fó hanoin ba Ministeriu Edukasaun atu konsidera istoria funu mundial daruak nian iha kurikulm nasional

7. Fo hanoin ba Parlamentu Nasional atu ratifika konvensaun internasional ba emal lakon forsadu

8. Fo hanoin ba Guvernu atu kolabora no servisu hamutuk ho entidade relavante sira  atu dudu lei reparasaun hodi fo dignidade ba vitima  konflitu pasadu  no vitima violasaun  sexual  periodu 1974-1999

Dili, 19 Agustu 2025

Mak saran lian

Donwload File Orijinal Komprensia Pers 

 

Sunday, September 28, 2025

Petisaun husu rekoñesimentu no dignifikasaun ba vítima ianfu durante tempu okupasaun militár Japaun iha Timor-Leste

Petisaun husu rekoñesimentu no dignifikasaun ba vítima ianfu durante tempu okupasaun militár Japaun iha Timor-Leste

HAK

 

Foto Fontes/Google

Tinan 80 desde Funu Mundiál Da-ruak nian ramata. 

Petisaun husu rekoñesimentu no dignifikasaun ba vítima ianfu 

durante tempu okupasaun militár Japaun iha Timor-Leste 

Primeiru Ministru, Sr. Shigeru Ishiba

Ministru Negósiu Estranjeiru, Sr.Tsuyoshi Iwaya

Ami grupu sidadaun ida ne’ebé to’o agora kontinua halo peskiza kona-ba sofrimentu feto Timor-oan sira ne’ebé militár Japaun halo sai vítima ianfu, no mos kontinua apoia vítima sira ne’ebé sei moris. Dala barak ami husu ona governu Japaun atu husu diskulpa no fó reparasaun ba vítima sira, maibé to’o agora seidauk foti medidas ruma. Maski Timor-Leste ukun-an ona, governu Japaun nafatin la akomoda kazu Timor-Leste hosi eskema reparasaun ne’ebé nia hala’o ona ba nasaun sira seluk depois Funu Mundiál Da-ruak ramata. 

  Iha Timor-Leste vítima ema na’in 20 maka fó sai sira nia esperiénsia ba públiku. Agora vítima ne’ebé sei moris mak ida deit. Señora ida ne’e nia naran Ines Magalhães ne’ebé hela dook iha Suku ida iha Munisípiu Ermera. Se maka halibur obrigatóriu feto sira iha área ne’ebá, mak mane Timor-oan ida ho naran Sr. Domingos husi Postu Atsabe, mak halibur Feto Timor –oan tanba hetan orden hosi militár Japaun. Nia rasik hateten katak nia sai kolaboradór ba Orgaun Ohtori ne’ebé seksaun ida iha militár Japaun hala’o serbisu espesiál inklui intelijénsia, depois sai heiho (soldadu ajudante ba militár Japaun), depois fila ba nia rai iha Munisípiu Ermera no kontinua serbisu hamutuk ho militár Japaun iha kuartél jerál ida iha Munisípiu Bobonaro. Sra. Ines hela iha fatin ne’eba, fatin ianjo (uma ne’ebé detein feto sira no halo sira atan seksuál) ne’ebé identifika ona fatin rua. Sra. Ines hetan detein iha ianjo Oat no hetan terus bo’ot tebes. Nia hahoris oan feto  ida iha ianjo nia laran. Kuandu militár Japaun lakon funu no sai husi Ermera, bebé ne’e halo fulan tolu, maibé militár Japaun hadau bebé hosi Sra. Ines. Kuandu Sra. Ines vizita mai Japaun atu partisipa konferénsia ida ne’ebé ho títulu maka Vítima Ianfu iha Azia maka ejiji: Akordasaun entre Japaun ho Koreia la’os solusaun ba problema Ianfu, Sra. Ines halo enkontru ho ofisiál sira hosi Ministériu Negósiu Estranjeiru Governu Japaun, iha loron 7,  fulan Novembru tinan 2016. Sra. Ines husu pergunta ida, 'Fó hatene mai hau saida maka akontese ba hau nia bebé'.

  Agora tinan 80 liu ona hosi Funu Mundiál Da-ruak, ami ejiji ba governu Japaun atu ezekuta ninia responsabilidade no akuntabilidade nu’udar nasaun, ami nia ejijensia mak pontus haat tuir mai.

1. Depois Funu Mundiál Da-ruak remata ona, kona-ba reparasaun relasiona ho Timoroan sira nia sofrimentu no prejuizu negosiasaun saida maka halao entre governu Japaun ho governu Portugál? Rezultadu hosi negosiasaun saida?

2. Tanbasá governu Japaun to’o agora la foti medidas reparasaun ba vítima sira hosi Timor-Leste?

3. Kuandu Timor-Leste ukun-an, eskema ida ne’ebé establese ona iha 1995 ba espiasaun ba vítima sira iha Azia tomak naran Asian Women's Fund sei eziste. Kona-ba aplikasaun eskema Asian Women's Fund ba kazu Timor-Leste saida maka negosiasaun hala’o entre governu Japaun no governu Timor-Leste?

4. Halo favor haruka konvite ba Sra. Ines nu’udar reprezentante hosi eis-ianfu sira iha Timor-Leste atu simu nia iha Embaixada Japaun iha Dili, hato’o deskulpa hodi dignifika. No mos kona-ba reparasaun ba Sra. Ines, favor ida atu halo dialogu ho Sra. Ines atu buka medidas ruma ne’ebé apropriadu ba nia.

Osaka East Timor Association

Presidente: Mikio Monju, Sekretariu Jeral: Akihisa Matsuno

17 Setembru 2025

Supporta husi: organizasaun 23, individuu na’in 138.

(Iha versaun Japones iha sira nia naran.)

 Download File Orijinal Petisaun-PDF 

Tuesday, October 22, 2024

Thursday, October 10, 2024

HAK organiza Talk  Show kona-ba Esforsu ba Planeamentu Investimentu no Advokasia ne'ebé Integradu ba Melloramentu Sistema Bee, Saneamentu no Ijiene iha Timor-Leste

HAK organiza Talk Show kona-ba Esforsu ba Planeamentu Investimentu no Advokasia ne'ebé Integradu ba Melloramentu Sistema Bee, Saneamentu no Ijiene iha Timor-Leste

HAK

 

Talk Show iha Kanal RTTL

Dili, 24 Setembru 2024-HAK organiza Talk  Show kona-ba “Esforsu ba Planeamentu, investimentu no Advokásia ne’ebé integradu ba Melloramentu Sistema Bee, Saneamentu no Ijiene Rurais. Talk Show ne’e nu’udar mekanismu atu atualiza progresu siginifikadu no dezafiu prinsipal sira iha dezenvolvimentu setor bee, saneamentu no ijinee munisipál no Nasionál, hodi reforsa planeamentu no Investimentu ba Setor bee, saneamentu no Ijiene-BESI, nune’e mós atu fahe informasaun kona-ba BESI hanesan direitus umanus. 

Orador sira, Exelentisima Diretora SMASA Munisípiu Baucau, Sra. Norberta da Costa, Xefi Departamentu Apoiu Programasaun no Investimentu Munisipal, Sr. Cosme H. Da C. Caldas no mos Diretor Asosiasaun HAK, Sr. Feliciano da Costa Araujo.

Wednesday, March 20, 2024

HAK-ho Parseiru Estratéjiku Realiza Programa Auditória Sosiál ba Kartaun Pontuasaun Komunidade (KPK) Sistema Bee Moos iha Suku Daisua

HAK-ho Parseiru Estratéjiku Realiza Programa Auditória Sosiál ba Kartaun Pontuasaun Komunidade (KPK) Sistema Bee Moos iha Suku Daisua

HAK

Atividade Kartaun Pontuasaun Komunidade-KPK

Diretór HAK, Sr. Feliciano da Costa de Araujo iha ninia Intervensaun haktuir Bee nu’udar Direitus Umanus, ema hotu iha direitu asesu ba bee moos. Bee mak fó moris ba ema, aihoris no balada sira. HAK mai iha Suku Daisua hodi haree no identifika fali kondisaun bee moos. Diskuasaun ohin loron ne’e hodi hetan ideia sira husi feto no mane ba mekanismu jestaun ba bee moos nune’e mós atu haree ba jestaun bee presija envolvimentu inan feton sira tanba dalaruma tenke la’o ho distansia do’ok, inan feton mak presija bee barak liu, ida ne’e sai preokupsaun boot ba sosiedade no bele hetan violasaun tanba distansia do’ok, bele hetan asaun ruma iha dalan klaran. Feto ho mane iha papel ne’ebé mak hanesan, HAK mai iha ne’e la’os lori solusaun maibé atu diskuti hodi hetan problema nune’e HAK elabora hodi hato’o no rekomenda ba autoridade kompetente sira. Iha ambitu realizasaun Diskusaun Kartaun Ponstuasaun Komundiade-KPK iha 6 Marsu 2024 iha Suku Daisua Postu Administrativu Same.

Xefi Suku Daisua, Sr. Amorin da Silva Sarmento iha ninia intervensaun haktuir katak HAK ho ninia parseiru sira ohin loron mai diskuti kona-ba problema komunidade sira nian iha asuntu Bee moos. Durante ne’e komunidade sira no Grupu Maneja Fasilidade-GMF hato’o problema mai autoridade suku. Suku Daisua ohin hetan oportunidade tanba parseiru sira mai hodi halo diskusaun hodi indentifika problema bee moos tau iha planu no buka dalan ba rezolve hamutuk problema bee moos.

Komunidade sira iha direitu atu asesu ba bee maibé iha mós dever atu kuidadu fasilidade sira no tenke  partisipa iha atividade KPK ne’e, husu ba Xefi aldeia no komunidade sira atu  partisipa ativu hodi rona  nune’e oinsá hodi bele rezolve problema ba jestaun bee moos. Suku Daisua sistema bee moos iha maibé komunidade sira laiha jestaun ho di’ak. Ohin sosiedade sivíl ho Governu mai iha ne’e atu ita hamutuk hodi haree ba problema bee moos. Parseiru sira la’os haree de’it ba Suku ida maibé hare ba problema iha suku barak tanba ne’e husu komunidade sira partisipa ativu iha enkontru KPK ne’e, hodi buka solusaun liu husi halo planu asaun ba rezolve problema bee moos iha suku Daisua. Tinan hitu (7) nia laran ona ami la bele rezolve problema bee moos, ohin HAK ho parseiru sira mai ne’e oinsá atu diskuti ba problema sira hodi fó solusaun ba rezolve bee moos. Komunidade sira laiha jestaun ba bee moos tanba komunidade dependensia liu ba parseiru sira no laiha kontribuisaun. Husu ba komunidade presija identifika problema ba bee moos nune’e tinan ohin ita labele dependensia ba parseiru sira. Tuir dadus Suku Daisua nian  komunidade 75% asesu ona  bee moos hodi di’ak no 25% mak la asesu bee ho di’ak. Iha ambitu realizasaun Diskusaun Kartaun Ponstuasaun Komunidade-KPK iha 6 Marsu 2024 iha Suku Daisua Postu Administrativu Same.

Jestór Programa Water Aid, Sra. Livia da Cruz iha ninia intervensaun haktuir katak kontenti tebes tanba haree komunidade sira partisipa ativu. Diskusaun KPK ne’e objetivu hamutuk hodi hamósu idea atu rezolve problema bee moos hodi nune’e ema hotu bele asesu ba bee moos. Ohin diskusaun ne’e sei koalia liu kona-ba bee rurál nia progresu no dezafiu sira ne’ebé mak ezisti hela no haree mós ba kondisaun fasilidade sistema bee moos, Ema ho Defisiensia bele asesu no Konservasaun ba bee moos. Feto sira maka presija liu bee moos nune’e husu feto maluk sira mak tenke hato’o idea barak iha nivél suku. Idenfitikaa problema iha nivél suku, rezultadu grupu suku hodi halo planeamentu ba programa suku nian, ba futuru Administrasaun Postu, SMASA bele konsidera planu ne’e no mós Munisípiu bele uza hotu planu ne’e. Iha ambitu realizasaun Diskusaun Kartaun Ponstuasaun Komundiade-KPK iha 6 Marsu 2024 iha Suku Daisua Postu Administrativu Same.

Diretór SMASA-Manufahi, Sr. Domingos Sarmento Iha ninia intervensaun hakutir katak, ema dehan laiha bee laiha moris no laiha sentina laiha dengnidade, ita koalia kona-ba bee servisu ne’ebé mak komplikadu, komunidade sira nafatin dependente ba Governu sé la hetan rezultadu, komunidade laiha dever atu kuidadu fasilidade sira ne’ebé mak estadu instala ona. HAK mai ne’e hodi foti problema bee moos nu’udar direitus umanus, ema la hemu bee ne’e mate tanba bee ne’e direitu fundamental ba ema nia moris. Bee ne’e importante saida mak komunidade sira atu halo presija iha kolaborasaun ho Governu, Ajensia  no komunidade sira iha Postu Administrativu 4 no totál Suku 29 presija iha ona konsiensia hodi halo jestaun di’ak ba sistema bee moos sira.

Atividade KPK ne’e importante tebes, WaterAid mak lidera hodi tau fiar ba parseiru HAK no Luta ba Futuru ne’ebé ohin hamutuk iha ne’e atu koalia kona-ba bee nu’udar direitus umanus. Ita hamutuk hodi buka solusaun problema bee moos iha suku Daisua. Koalia mós kona-ba sustentablidade bee moos presija komunidade sira nia dever atu resposabilidade másimu, sistema bee moos ne’ebé besik ona uma oin presija halo jestaun di’ak ba bee moos . Husu ba komunidade sira nia partisipasaun ativu iha atividade KPK ne’e hodi halo indentifka ba planu bee moos iha suku Daisua. Iha ambitu realizasaun Diskusaun Kartaun Ponstuasaun Komunidade-KPK iha 6 Marsu 2024 iha Suku Daisua Postu Administrativu Same.

  

Wednesday, February 21, 2024

Professor no Estudante sira husu ba Ministériu Edukasaun Integra Istória Timor-Leste iha kurríkulu Nasionál

Professor no Estudante sira husu ba Ministériu Edukasaun Integra Istória Timor-Leste iha kurríkulu Nasionál

HAK

Foto/Professor & Estudante Partisipa iha Atividade oron  invazaun Militár Japaun tama mai Timor-Leste ba dala-82

 KOMUNIKADU IMPRENSA

Ejizensia husi Professor no Estudante sira husu ba Ministériu Edukasaun Integra Istória Timor-Leste iha Kuríkulu nasionál, ambitu Komemora Loron Invazaun Militár Japaun mai Timor ba dala-82 (20 Febreiru 1942-45-20 Febreiru-2024 )

Dili-20 Febreiru 2024, komemora loron invazaun Militár Japaun tama mai Timor-Leste ba dala-82, iha funu mundiál daruak lori sofrimentu ba nasaun barak inklui mós povu  Timor-Leste, iha momentu ne`ebá povu Timór kuñesidu ho Timór Portugues. Invazaun militár Japaun iha momentu ne’ebé lori sofrimentu barak, liu-liu ba feto foin sa'e sira. 

Faktus husi istória hatudu katak violasaun seksuál nu’udar violasaun kontra umanidade  durante tempu okupasaun nia laran ankontese liu-liu ba feto foin sa’e sai atan seksuál, eskravidaun seksuál ka ita bolu ho lian Japaun dehan (Jugun Ianfu) sira forsadamente sai vítima, sira nia sofrimentu iha tempu naruk nia laran mai to’o agora.

Asosiasaun HAK  hamutuk ho Soliedaridade husi Japaun ka hanaran Koligasaun Japaun halo peskiza hodi hetan vítima total rua nulu-20 ne'ebé mak hakarak koalia sira nia istória moruk pasadu nian iha tempu segunda guerra mundiál no husi  vítima sira ne'e  maiuria feto ne’ebé identifika ona, ohin loron vítima nain sanulu resin sia (19) mak mate ona no hela nain ida de’it mak sei moris mak (Avo  Ines Magalhaes Goncalves) husi postu Atsabe, Munisípiu Ermera.

Informasaun Relevante : Direitu Justisa ba Vítima Segunda Guerra Mundiál (1942-1945)

Família vítima sira sei  kontinua hakilar ba lia loos no justisa ohin loron estadu haluha atu rekuinese vítima violasaun pasadu  ho nune`e ami husu no rekomenda :

1.     Husu ba Governu Japaun atu husu diskulpa formál ba vítima sira

2.    Husu Estadu Timor-Leste atu servisu hamutuk ho Estadu Japaun hodi fó rekuñesimentu formál ba vítima violasaun pasadu, funu daruak 1942-1945

3.     Husu ba Governu Timor-Leste hodi servisu maka`as  hodi halo reparasaun ba vítima sira nia dignidade

4.  Husu ba Estadu atu servisu makas hodi halo peskiza  ba istória invazaun Militár Japaun mai Timor-Leste ne'ebé sei haksumik hela

5.    Husu ba Estadu Timor-Leste liu husi Ministériu Edukasaun atu tau mós konsiderasaun ba istória pasadu invazaun militár Japaun mai Timor-leste, hodi integra istória nu'udar matéria  iha kurríkulu nasionál

6.  Husu ba Ministériu Edukasaun atu hadia kurríkulu nasionál no integra istória Timor-Leste iha kurríkulu nasionál.

Informasaun Relevante : Istória Segunda Guerra Mundiál Invazaun Militár Japaun Mai Timor-  Leste (1942-1945

Wednesday, January 31, 2024

HAK- ho Parseiru Estratéjiku Realiza Programa Auditória Sosiál Liu Husi Instrumentu  Kartaun Pontusaun Komunidade (KPK) iha Suku Gugleur

HAK- ho Parseiru Estratéjiku Realiza Programa Auditória Sosiál Liu Husi Instrumentu Kartaun Pontusaun Komunidade (KPK) iha Suku Gugleur

HAK

Liquiça 26 Janeiru 2024

Foto/ Diskusaun Kartaun Pontuasaun Komunidade (KPK)-Doc/HAK
HAK-hamutuk ho parseiru estratéjiku sira realiza programa auditórisa sosiál liu husi intrumentu kartaun pontuasaun komunidade-KPK Suku Gugleur, Postu Maubara, Munisípiu Liquiça. Objetivu mak atu identifika progresu no dezafiu sistema bee iha nivél Suku no hamutuk buka solusaun efetivu ba meloramentu bee no sustentabilidade liu husi faze partisipasaun, transparensia no  akuntabilidade, hodi kontribui ba planeamentu, investimentu no advokasia ne’ebé integradu iha nivél Suku, nivél Postu no Munisípiu ba fornesimentu bee ida sustentavel, seguru no inkluzivu.

Vice Diretór Sr. Antonino de Limas, iha ninia intervensaun subliña katak HAK nu’udar organizasaun ne’ebé luta ba direitus umanus desde tempu okupasaun Indonézia tau matan no defende direitu prizioneirus polítiku Timor-oan, ohin loron Timor-Leste hetan ona ninia independénsia HAK kontinua luta ba direitus umanus ho ninia dimensaun ne’ebé luan. Tuir konstituisaun RDTL atu hakonu direitu ekonómia sosiál no kultura -EKOSOK liu-liu ba asuntu bee moos nu’udar dereitu báziku ba ema nia moris no Estadu Timor-Leste  asina ona konvensaun internasionál ba direitu asesu bee moos nu’udar direitu umanus ho nune’e Estadu iha orbigasaun atu proteze no hakonu direitu sidadaun sira nian, maibé sidadaun sira mós iha dever  obrigasaun no responsabilidade ba fasilidade públiku sira ne’ebé Estadu hakonu ona .

Jestór Programa WaterAid Sr.Tome Guterres iha ninia intervensaun, haktuir katak lori WaterAid ho parseiru HAK, FHTL no GGFTL, hato’o agradese ba komunidade Suku Gugleur ne’ebé partisipa ona hodi halo diskusasun hamutuk ba bee moos liu husi Kartaun Pontusaun Komunidade-KPK. Prosesu ne’e la’o  tanba sosiedade sivíl hanesan liman ho ain Governu nian hodi hakonu no melhoramentu bee moos ba komunidade iha nivél rurál .

Prosesu KPK ne’e hamutuk ho parseiru estratéjiku sira hodi haforsa servisu Munisípiu liu husi  SMASA hodi dezenvolve planu estratéjia bee, saneamentu no ijiene (BESI) iha nivél munisípiu haree ba planu iha nivél Aldeia, Suku, Postu no Munisípiu. Asuntu BESI sai  prioridade ba Estadu atu tau atensaun maka’as. Liu husi enkontru KPK ne’e hodi haforsa WaterAid  ho ninia parseiru sira hodi bele dudu asuntu BESI iha nivél munisípiu no nasionál. Husu ba HAK atu bele kontinua toka nafatin, rekolha faktus mai husi komunidade hodi haforsa planeamentu sira nune’e hodi aprezenta ba nasionál tuir ezensia ne’ebé mai ho evidensia .

Administrador Postu Maubara, Sr. Alcino Freitas L. da Cruz iha ninia intervensaun subliña husu ba komunidade sira atu partisipa ativu, hanesan Autoridade Polítiku agredese ba WaterAid Timor-Leste ho ninia parseiru sira ne’ebé implementa ona programa KPK iha suku Gugleur, komitmentu autoridade nafatin servisu hamutuk ho parseiru sira hodi bele lori rezultadu atinjementu ba komunidade nian liu-liu bee moos. Postu mós husu ba Lideransa Autoridade Lokál Xefi Suku sira ne’ebé povu fó fiar ona presiza partisipa ativu tanba povu mak hili atu sai servidor, se ita la ativu iha enkontru sira ne’e dezafiu.

Koalia kona-ba bee, saneamentu no ijiene (BESI) importante tebes tanba bee liga ba ema nia moris, liuhusi diskusaun sira ne’e bele hetan deskobrimentu sira no buka solusaun. Hanesan Administrador Postu sei orienta Xefi Suku, Xefi Aldeia hodi halo levantamentu dadus kona-ba bee matan no sistema bee sira iha Maubara inklui Suku Gugleur, hodi nune’e bele aliña ho planeamentu nivel Postu nian. Postu Maubara iha komitmentu atu apoiu parseiru sira maibé presiza hametin liña kordenasaun, ba oin postu nafatin apoiu programa WaterAid, HAK, FHTL no GFFTL, tanba bee moos ne’e asuntu vital presiza ita hotu esforsu no kontribui. Iha ambitu ne’e Administrador Postu mós halo distribuisaun bebeirus Ai-Mahoni 100  ba komunidade sira iha aldeia Rai-Naba, Gugleur no Cai-Cassa atu kuda hodi proteze rai labele hetan risku ba dezastre naturais.

Diretór Servisu Munisípal Agua, Saneamentu no Ambiente -SMASA Sr.  Hermino da Costa Soares, ninia intervensaun subliña liu tan agradese ba WaterAid ho nia parseiru sira ne’ebé  ezesiste iha Munisípiu Liquiça desde inisíu tinan 2017 servisu makas iha asuntu BESI,  husu ba komunidade sira atu apoiu hodi hato’o informasaun ne’ebé detailus nune’e bele hetan fukun sira, ohin ita hamutuk iha ne’e hodi koalia kona-ba kartaun pontuasaun komunidade-KPK iha suku Gugleur, aldeia tolu mak sai prioridade  ba GMF (Small Grand) ho apoiu planu inisíu maibé presiza kriteria lubuk ida, nune’e husu komunidade sira atu partisipa ativu fó ideia no hodi hato’o kondisaun real ne’ebé mak iha, husu mós ba autoridade lokál sira nia papél importante iha suku hodi tau matan sasan hotu no partisipasaun tenke ativu.

SMASA rekursu umanus limitadu ho nune’e iha ona planu atu rekruta ba Fasilitador Postu Administrativu (FPA) atu servisu hamutuk ho komunidade sira ba iha bee rurál, SMASA tau matan  bee  rurál de’it, saneamentu konsentra iha urbana, nune’e mós tau matan ba ambiente liu-liu ba proteze bee matan no konserva bee matan sira, koalia kona-ba konservasaun no proteze bee matan, komunidade  sira dalaruma tesi ai maibé la hatene kuda tanba ai sira ne’e mak fornese hela bee, ai sira tesi hotu mak sei hamosu mudansa klima ho bai-loro naruk bee matan sira maran, presiza iha reflorestaun ba ai sira, postu Maubara bebeiros iha komuidade sira menus kuda ai-oan.

Patisipante iha enkontru ne’e mai husi reprezentante Aldeia Caicasa nain 5, reprezentante Aldeia Dair nain 6, Xefi Suku, Ofisial Polisia Suku, inklui komundiade sira iha Aldeia Rainaba ho parte interesada sira seluk. Partisipante iha diskusaun ne’e hamutuk 59, feto 15 no mane 44.


   

Monday, December 18, 2023

Rezultadu Monitórizasaun HAK ba Kondisaun Atual Bee Moos iha Munisípiu 8

Rezultadu Monitórizasaun HAK ba Kondisaun Atual Bee Moos iha Munisípiu 8

HAK

𝐊𝐨𝐧𝐝𝐢𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐀𝐭𝐮𝐚𝐥 𝐁𝐞𝐞 𝐌𝐨𝐨𝐬 𝐢𝐡𝐚 𝐌𝐮𝐧𝐢𝐬í𝐩𝐢𝐮 (𝐀𝐢𝐥𝐞𝐮, 𝐀𝐢𝐧𝐚𝐫𝐨, 𝐁𝐚𝐮𝐜𝐚𝐮, 𝐕𝐢𝐪𝐮𝐞𝐪𝐮𝐞, 𝐃𝐢𝐥𝐢, 𝐄𝐫𝐦𝐞𝐫𝐚, 𝐋𝐢𝐪𝐮𝐢ç𝐚 & 𝐌𝐚𝐧𝐮𝐟𝐚𝐡𝐢) 𝐏𝐞𝐫𝐢𝐮𝐝𝐨 𝐌𝐚𝐫𝐬𝐮-𝟐𝟎𝟐𝟐-𝐎𝐮𝐭𝐮𝐛𝐫𝐮 𝟐𝟎𝟐𝟑

𝙍𝙚𝙯𝙪𝙡𝙩𝙖𝙙𝙪 𝙈𝙤𝙣𝙞𝙩ó𝙧𝙞𝙯𝙖𝙨𝙖𝙪𝙣
Ofisial HAK periodikalmente kada fulan 3 halo monitórizasaun ba asuntu direitus umanus, asuntu saúde, edukasaun, agrikultura, siguransa, asuntu rai & bee moos iha Munusípiu 6 (Baucau, Viqueque, Aileu, Ainaro, Dili & Ermera) hodi observa direta no entrevista ho Grupu Alvus Estratejiku-GAS no Diretóres Diresaun Munisipál sira hodi rekolia informasaun no dadus sira liga ho asuntu sira ne’ebé mak HAK tau matan ba. Iha relatóriu ida ne’e HAK sei fokus iha asuntu bee moos.

Dadus Atual Bee Moos

Dadus Atual Bee Moos
Husi gráfiku iha leten hatudu pursentu kondisaun asesu bee moos Komunidade iha Munisípiu 6, husi totál uma kain 66,363, fahe ba iha klasifikasaun tolu asesu ba kanalizasaun ho totál pursentu 70%, asesu ba bee matan totál pursentu 15% no asesu bee posu ho totál pursentu 15%. Amostra dadus balu hodi leno gráfiku iha leten: a) Munisípiu Viqueque 1) Suku Bibileo Komunidade uma kain 499 mak asesu ba bee posu no uma kain 190 mak asesu bee matan 2) Suku Bahalara-Wain Komunidade uma kain 900 mak asesu ba bee posu no uma kain 119 mak asesu bee matan 3) Suku Uma Tolu uma kain 761 mak asesu bee posu b) Munisípiu Baucau 1) Suku Tequinomata Komunidade uma kain 113 mak asesu bee posu 2) Suku Seisal Komunidade uma kain 425 mak asesu bee matan c) Munisípiu Ainaro 1) Suku Mulo Komunidade uma kain 1055 asesu bee matan 2) Suku Soro Komunidade uma kain 380 mak asesu bee matan 3) Suku Casa Komunidade uma kain 211 mak asesu bee matan d) Munisípiu Aileu 1) Suku Lausi Komunidade 113 asesu bee matan 2) Suku Liurai Komunidade uma kain 917 mak asesu bee matan e) Munisípiu Dili 1) Suku Camea Komunidade uma kain 561 mak asesu bee matan 2) Suku Becora Komunidade uma kain 393 mak asesu bee matan f) Munisípiu Ermera 1) Suku Estadu Komunidade uma kain 354 mak asesu bee matan 2) Suku Poetete Komunidade uma kain 319 mak asesu bee matan 𝑭𝒐𝒏𝒕𝒆𝒔: 𝑮𝒓𝒖𝒑𝒖 𝑨𝒍𝒗𝒖 𝑬𝒔𝒕𝒓𝒂𝒕𝒆𝒋𝒊𝒌𝒖-𝑮𝑨𝑺 Donwload File Kompletu versaun PDF-Tetun ;

Tuesday, December 12, 2023

HAK husu Governu atu Investe BESI liu 3% iha OJE-2024

HAK husu Governu atu Investe BESI liu 3% iha OJE-2024

HAK

Dili, 27 Novembru 2023 (Tatoli)-Koordenador Monitórizasaun no Advokásia , Asosiasaun HAK, Carlito da Costa, hateten Yayasan HAK husu ba Governu atu investe ba asuntu Bee moos, Saneamentu no Ijiene (BESI) liuhosi Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2024.

“Rekomenda ba Governu atu investe ba asuntu BESI tenke 3% hodi materializa programa IX Governu nian, katak asuntu BESI labele adia tan. Governu tenke kria sistema informasaun ida ne’ebé adekuadu no uniforme hodi apoiu iha planeamentu integradu  ba bee, saneamentu no ijiene.” Carlito da Costa hateten iha komprensia imprensa  ne’ebé realiza iha palapasu, segunda ne’e . Lee Kompletu


⌛Komferensia Imprensa liga ho asuntu kona-ba Subsidiu ba deputadu sira



HAK ho parseiru sira Komemora Loron Mundiál Direitus Umanus ba dala-75 (1948-2023)

HAK ho parseiru sira Komemora Loron Mundiál Direitus Umanus ba dala-75 (1948-2023)

HAK

Foto Komemora Loron Direitus Umanus ba dala-75/Doc-HAK

Dili, 10 Dezembru 2023-HAK ho parseiru sira Komemora Loron Mundiál Direitus Umanus ho tema “Sorumutu Hodi Hanoin Hamutuk ba Ita-nia Kondisaun Real Relasiona ho Asuntu  Agrikultura, Saúde, Edukasaun no Bee Moos, no Buka Dalan Hodi Hatán ba Dezafiu Sira”  (Iha Ámbitu Komemorasaun Loron Direitus Umanus ba dala-75, 1948-2023”)

Objetivu husi Sorumutu ne’e hanesa edukasaun sívika atu kontinua fó hanoin no sosializa ba  sosiedade Timor oan sira, liu-liu jerasaun foun sira kona-ba prinsípiu no valores demokrasia no direitus umanus.

Iha intervensaun husi Country Director WaterAid Timor-Leste, Sr. Justino da Silva salienta liu kona-ba Bee nu’udar Direitus Umanus ne’ebé sita  ona iha Deklarasaun Universál Direitus Umanus-1948 kona-ba direitu ba moris mesmu la sita spesifikamente kona-ba direitu ba bee moos. Iha tinan 2010 ofisialmente Organizasaun Nasois Unidas (ONU) deklara ona bee nu’udar direitus umanus. Inkorpora mós iha Konstituisaun RDTL artigu 6, koalia kona-ba dever Estadu nian atu asegura sidadaun nia moris ho dignu, moris di’ak isin no klamar. Bee tenke seguru, kualidade bee tenke tuir standar Standart Operasional Prosedur (SOP), nune’e ema bele konsumu ho di’ak no iha kualidade. Presiza asesivel ba ema hotu, nune’e laiha ameasa ba ema vulneravel sira hanesan inan feton no labarik feto sira waihira sira ba kuru bee.   

Iha intervensaun husi Diretór AJAR Timor-Leste, Sr. Jose Luis Oliveira sita relasiona ho direitu asesu baa i-han, Edukasaun no Saúde. Ezemplu balun kona-ba direitu ba ai-han relasiona ho normalizasaun presu ba merkadu li-liu ba presu fos ne’ebé subsidiu envez fó ba povu, maibé fó fali ba kompañia sira hodi kontinua habokur sira. Relasiona ho asuntu edukasaun kontinua problematiku ne’ebé Estadu ladun tau prioridade hodi investe ba kapasitasaun professor sira no kurikulum la la’o ho di’ak. Menus edukasaun sivika relasiona ho arte marsiais no joven sira. Relasiona ho asuntu saúde Estadu ladun seriu hodi tau importansia ba direitu sidadaun asesu ba saúde ho dignu. ai-moruk kontinua laiha, fasilidade saúde menus, laiha polítika investimentu ida di’ak hodi hatan ba nesesidade povu nian. Ligasaun ho direitu feto sira tinan 20 resin ona sai pior liu tan, justisa la funsiona ho di’ak, autoridade suku ba protesaun direitu feto sira la funsiona, prinsipiu igualidade la la’o, halakon subsidiu bolsa da mãe. Desizaun ba sira nia-an de’it, ne’e abuzu de poder, ne’e polítika violasaun direitus umanus.

Alein de ne’e, iha mós intervensaun husi Koordenador Rede ba Rai, Sr. Domingos de Andrade kona-ba direitu asesu ba rai; Estadu produs ona lei kuaze 21 ona, maibé asuntu direitu asesu ba rai kontinua problematiku. Eviksaun akontese iha fatin-fatin la konforma ho lei sira ne’ebé produs ona. Sidadaun kiik sira kontinua sai vítima ba desizaun sira relasiona evikssaun sira. Iha eviksaun balu maka seidauk hetan kompensasaun, no mesmu hetan kompensasaun maibé ladun justu ho kondisaun sidadaun sira nian. Maioria atu foti komunidade nia rai sempre ho razaun atu loke kampu de trabalho maibé na realidade la akontese. 

Analiza Sosiál Perspetiva D.U Relasiona ho Komemorasaun Loron Mundiál Direitus Umanus ba dala-75




⌛WaterAid Timor-Leste  Direitu Asesu Ba Bee moos




⌛Rede ba Rai (Direitu Asesu Ba Rai) Relasiona ho Komemorasaun Loron Mundial D.U.

Thursday, November 30, 2023

HAK Fasilita Formasaun Ba Guarda Prizionariu, Hodi Hametin Kualidade Lideransa, Komunikasaun no Psikolojia

HAK Fasilita Formasaun Ba Guarda Prizionariu, Hodi Hametin Kualidade Lideransa, Komunikasaun no Psikolojia

HAK

 


Reportajen Juvinal Cabral dos Santos

Atu hasae kapasidade guarda prizionariu konaba lideransa, komunikasaun efetivu, psikolojia no direitu nian, nune’e Asosiasaun HAK fasilita treinamentu ne’e, hodi tulun guarda sira atu bele hala’o sira nia serbisu ho diak liutan.

Iha treinamentu ne’e Diretor Ezekutivu Asosiasaun HAK Feliciano da Costa de Araujo, hateten formasaun ne’e ba guarda prizionariu fatin tolu  Bekora, Gleno no Suai sira partisipa hodi kapasita kona ba lideransa ho komunikasaun efetivu, psikolojia no oinsa sira iha sensibilizasaun kona ba direitu ida ne’ebé mak liga ba prizionariu sira, no ida ne’ebé mak liga ba guarda rasik

“Ita hakarak atu hametin kooperasaun entermos husi Asosiasaun HAK rasik ho guarda prizional sira, inklui ho ita nia prizoneiru sira, ida ne’e mak sai esensial hanesan ita hotu hatene katak HAK nia estabelesimentu ne’e iha tempu okupasaun  Indonesia ho nia asistensia ne’e ba liu prizioneiru politiku sira”, dehan Diretor Ezekutivu Asosiasaun HAK ba jornalista Neon Metin iha salaun Centro Nacional Chega CNC Balide, 30/11/2023”.

Nia hatutan agora ukun an ona tenke kontinua fo asistensia ba iha prizioneiru sira maibe la iha separasaun signifika hotu-hotu inklui mos ba iha guarda sira, atu nune’e sira fo asistensia ba prizioneiru sira hanesan familia ida maun alin no bin alin feton ho nan

Diretor HAK nee dehan atu bele hametin liu tan entermos hanesan ema Timoroan  prizioneiru sira tama prizaun laos tanba hahalok ne’ebé la di’ak maibe iha prizaun laran ne’e hanesan fatin hodi halo reflesaun, sira mos halo interasaun ho guarda prizioneiru sira nune’e hanesan familia nune’e prizioneiru sira bainhira fila ba komunidade familia nafatin ho guarda prizional.

“Foin lalais ita mos apoiu fundus uituan ba prizaun tolu hodi komemora 28 Novembro prizioneiru sira mos presiza animasaun, servisu ida ne’e mos laos HAK mesak ita iha mos redi servisu asuntu prizaun ninian,  ne’e iha organizasaun lubuk ida mos ita iha neeba inklui Ministeiro da Justica, PRADET, FOKUPERS, no PDHJ involve sira para oinsa atu deskute asuntu prizaun ninian para atu labele mosu tan buat ida torturasaun ne’e, dehan  Feliciano iha salaun Centro  Nacional Chega CNC Balide”, Feliciano dehan

Relasiona formasaun ne’e partisipasaun guarda prizional husi Becora nain 8, Gleno nain 7 no Suai nain 10 sira ne’e reprezentante ba prizaun fatin tolu  sira ne’ebé hetan oportunidade ona ne’e halo rotasaun seidauk tuir ne’e mak agora tuir fali no formasaun loron ida deit tanba tuir materia ne’ebé prepara.

Apoiu fundus  husi SAKSAS ba Asosiasaun HAK asina iha fulan Agosto simu $30.000 USD  ne’e ba fulan neen remata iha fulan Janeiru maibe fundus ne’e laos HAK de’it mak hetan parseiru hotu hotu mos simu ida ne’e, laos ba atividade formasaun ba guarda prizioneiru de’it maibe iha mos talk show, produsaun Voletim sira iha mos monitorizasaun ba iha prizaun tolu ne’e depois sei halo dialogu públiku, diretor ne’e deklara

Iha fatin hanesan Xefi Seksaun Seguransa Estabelesimentu Prizional Gleno, Manuel de Deus Soares hateten  formasaun ida ne’e bele kapasita sira nia an hanesan guarda tanba idade aumenta kapasidade menus tenke refres kadi beibeik nune’e kapasidade ezekusaun di’ak liu

“Sempre hasoru dezafiu mak la iha motivasaun ruma ba ami nia servisu la iha progresaun durante tinan ruanulu resin situasaun ne’e ita kompara  hanesan emerjensia hela de’it, ami nia tratamentu ba dadur sira iha Timor ne’e di’ak tuir estandar internasional no sira nia direitu ne’e asegura duni”, dehan Xefi Seksaun Seguransa Estabelesimentu Prizional Gleno

Nia hatutan, maske limita prizioneiru sira nia direitu balun labele movimentu ba mai maibe sira biban atu tuir formasaun oioin ne’ebé mak kapasita sira ikusmai hanesan baze ruma ne’ebé naton ba prizioneiru sira depois fila ba familia no sosiedade prontu ona hasoru moris ne’e

Entrentantu Xefe Sesaun ne’e deklara prizioneiru dadaun iha Gleno  hamutuk nain 99, feto nain 15, mane nain 84 nune’e husu governu bele tau matan nafatin ba prizaun hodi halo mudansa inklui fo mos motivasaun ba prizioneiru no mos ba guarda sira atu nune’e bele servisu ho di’ak nafatin

Fontes Orijinal ; Neon Metin Info

#English Version; 

HAK Facilitates Training for Prison Guards, To Strengthen Leadership Quality, Communication and Psychology

To increase the capacity of prison guards on leadership, effective communication, psychology and law, HAK Association facilitated this training, to help guards to perform their duties better.

In this training, Executive Director of HAK Association Feliciano da Costa de Araujo, said the training for prison guards in three places Bekora, Gleno and Suai participated to train on leadership with effective communication, psychology and how they have awareness about rights which is attached to the prisoners, and which is attached to the guard himself

“We want to strengthen the internal cooperation of the HAK Association itself with the prison guards, including our prisoners, this is essential as we all know that HAK's establishment was during the Indonesian occupation with its assistance. and especially political prisoners”, said Executive Director of HAK Association to journalist Neon Metin in the hall of Centro Nacional Chega CNC Balide, 30/11/2023”.

He added that now independence must continue to provide assistance to prisoners but there is no separation means everyone including the guards, so that they provide assistance to prisoners as a family brothers and sisters and mothers

Director HAK said that in order to strengthen the entermos as Timorese prisoners enter prison not because of bad behavior but in prison is a place to reflect, they also interact with prison guards so and as a family so prisoners when they return to the family family remain with the prison guard.

“Recently we also supported a little funds to three prisons to commemorate 28 November prisoners also need animation, this service is not only HAK we also have a network of prison affairs services, there are many organizations we are there including the Ministry of Justice, PRADET, FOKUPERS, and PDHJ involve them to discuss the issue of prison so that there is no more torture, said Feliciano in the hall of the National Center Chega CNC Balide, "Feliciano said

Related to this training participation prison guards from Becora 8, Gleno 7 and Suai 10 they are representatives of the three prisons that have the opportunity to rotate not follow this is now follow again and one-day training because it follows the material prepared.

Support funds from SAKSAS to HAK Association signed in August received $ 30,000 USD for six months ending in January but the funds are not only HAK received all partners also receive this, not for training activities for prison guards only but there is also talk show, production Voletim there is also monitoring to the three prisons after public dialogue will be held, the director declared

In the same place, Head of Security Section of Gleno Prison Establishment, Manuel de Deus Soares said this training can train themselves as guards because age increases less capacity must be refreshed regularly so that execution capacity is better

“We always face challenges that there is no motivation for our work there is no progress for twenty years this situation we compare as an emergency, our treatment of prisoners in Timor is good according to international standards and their rights are ensured”, said the Head of the Security Section of the Gleno Prison Establishment

He added, although limiting prisoners' rights some can not move back and forth but they have the opportunity to attend various training that trains them eventually as a base that is strong for prisoners after returning to family and society is ready to face life teacher

Meanwhile, the Head of the Session declared that there are 99 prisoners in Gleno, 15 women and 84 men, so he asked the government to continue to monitor the prison to make changes, including giving motivation to prisoners and guards so that e can still work well

Link ; https://neonmetin.info/buletin/2023/11/30/hak-fasilita-formasaun-ba-guarda-prizionariu-hodi-hametin-kualidade-lideransa-komunikasaun-no-psikolojia/


Estrutura Ezekutivu HAK

  • Feliciano da C. AraújoDiretór Ezekutivu HAK (Tlf:78164385)
  • Antonino de LimasVice Diretór I(Tlf:73111090)
  • Sabino MedonçaKoordenador Edukasaun no Publikasaun (Tlf:77187711)
  • Carlito da CostaKoordenador Programa no Advokásia(Tlf:78123127)