Friday, October 6, 2023

Istória Kona-ba Asosiasaun HAK

 


Konsidera katak Luta ba Libertasaun Pátria Timór-Leste la’os de’it liu husi movimentu rezisténsia polítika no forsa armada, maibé mós liu husi movimentu sosiál ba direitus umanus no demókrasia ne’ebé mosu iha dékade 90-resin. Tanbá operasaun husi kolonialízmu no okupasaun husi paíz estranjeiru konsiente nu’udar violasaun direitus umanus, maká kamada intelektuál no joven Timórense ne’ebé iha momentu dekade 90-resin, nu’udar mós vítima ba violasaun direitus umanus oi-oin, inspiradu hodi organiza-an ba partisipasaun iha luta libertasaun pátria ne’e liu husi dalan foun ne’ebé maká naun-violénsia hodi defende direitus umanus.

Inspirasaun ne’e maká manifesta husi ativista Timórense nain 6 hanesan: Sr. Aniceto Guterres Lopes, SH, Rev.Pdt. Arlindo Francisco Marçal STh, Sr. José Luís de Oliveira, Sr. Gilman A. E.  Santos, Sr. José Jaquelino S. da C. Gusmão no Sr. Osório Florindo, toma inisiativa hodi hari’i ofísiu ida hanaran Badan Bantuan Hukum hodi fó asisténsia legál nu’udar defensór ka advogadu ba maluk Timór-oan sira ne’ebé hetan kapturasaun husi Militár Indonézia tanba luta ba auto-determinasaun Timór-Leste nian.

Depois organizasaun ne’e hahú ninia legalidade husi notáriadu Indonézia nian iha 20 Agusto 1997 ho naran ofisiál Yayasan HAK (Yayasan Hukum Hak Asasi dan Keadilan) no membru sira ne’e maká ativista hirak ne’ebé maká mensiona iha leten hamutuk mós ho ativista solidaridade ba Timor-Leste nia ukun rasik-an husi Indonézia nain-hirak hodi

hari’i organizasaun ne’e, hodi fornese asisténsia legál ba prizoneirus polítikus Timór-oan sira iha momentu ne’eba no organiza asisténsia umanitária ba prizoneirus polítiku sira nia famíllia. Depois-de hetan tiha estatutu legál iha tinan 1997, liu husi resjistu iha Notariadu ho forma Yayasan (Fundasaun), HAK hahú habelar liu tan servisu ba direitus umanus hodi monitoriza, kampanã, no edukasaun bpovu kona-bá valór no prinsípiu direitus umanus, inklui tau-matan ba prosesu referendum no organiza asisténsia umanitária ba deslokadu sira ne’ebé mosu iha momentu ne’ebá husi asaun Violénsia Mílísia pro Jakarta. Iha momentu difisíl nia laran, HAK mós lakon ninia ativista nain-2 mak hanesan Domingos Apariçio (Munisípiu Viqueque) no Manuel Magalhães (Munisípiu Bobonaro).

 

Bainhira Timor-Leste livre tiha husi okupasaun Indonézia no tama ba governasaun tranzitóriu ONU nian, HAK nu’udar organizasaun ida ne’ebé mós parte ba movimentu libertasaun patria, la nonok maibé ativu  nafatin hodi kontribui ba prosesu “hamrik husi ahuk-desan”, inklui mós prepara líder Timórense balu hodi involve iha NC (National Counsultation) ka orgaun konsultativu ba governu ONU nian, nune’e mós ativu iha prosesu halo konstituisaun RDTL.

 

Depois povu Timor-Leste hahú hetan nia direitu ba auto-determinasaun hahú husi tinan 1999-2002, YAYASAN HAK  kontinua reafirma fali ninia pozisaun nu’udar organizasaun direitus umanus liu husi programa monitórizasaun ba klala’ok servisu ONU nian durante périudu tranzisaun, advokásaun ba prosesu akuntabilidade ba krími kontra umanidade iha Timór-Leste no mós hala’o programa kapasitasaun kona-ba lei, direitus umanus ba entidade sira estadu nian no mós ba komunidade sira iha nivél nasionál to’o iha área rurál, nu’udar kontribuisaun iha faze tranzisaun hodi hari’i Estadu Timór-Leste.

 

Atu haforsa no hakbi’it liu tan organizasaun nia ezisténsia, maká iha tinan 2005, karaktér organizasaun hanesan YAYASAN ne’ebé ho naran kompletu YAYASAN HAK, transforma ba karaktér ASOSIASAUN  ho naran kompletu ASOSIASAUN HAK, nune’e na’in ba organizasaun la’ós de’it ona fundadór sira, maibé bazeia ona ba ema sira ne’ebé ho Voluntáriu sai membru ba ASOSIASAUN. Hahú husi tinan 2005 to’o 2011 totál membru ASOSIASAUN hamutuk 135 ne’ebé kompostu husi sidadun Timór-Leste no mós maluk estranjéiru sira ne’ebé hela iha rai laran no mós sira ne’ebé hela iha estrajéirus.

Tuir dinámika ne’ebé maká la’o iha rai laran hodi prense rekezitus legais ne’ebé vigór iha Timór-Letse, mak iha tinan 2012 HAK tenki halo atualizasaun fila fali ba estatutu membru sira nian, maká iha ema na’in 36 deit mak ba halo sira nia aktualizasaun. No kada tinan, organizasaun nafatin atualiza ni'nia membru sira hodi hatene ida-idak ninia disponivélidade hodi kontinua sai membru ka hakarak para ona. Nune’e mós halo lós membru sira ninia estatutu iha asembleia jerál. Komesa husi organizasaun ne’e muda naran husi Yayasan ba Asosiasaun to’o tinan 2017, HAK kontinua ho ninia membru hamutuk ema na’in 34 maká aktualiza sira ninia membru kada tinan.

 

Husi membru sira ne’ebé iha komitímentu bo’ot hodi kontinua luta ba hametin prinsípiu Estadu de Direitu no Demokrátiku, hodi garante povu sira ninia direitus umanus, atu atualiza sira ninia spíritu ne’e, mak HAK kontinua implementa programa sira ne’ebé mak formuladu tiha ona iha ninia planu stratéjiku, nune’e iha tinan 2017, kontinua hala’o servisu importante sira hanesan Monitórizasaun no Advokásia Direitus Umanus. Atividade importante maká hanesan Edukasaun Direitus Umanus, Simu Keixa no Prosesa Kazu ba Instituisaun Governantes no Instituisaun Estadu ne’ebé maká relevantes ba haforsa Lei no Prinsípiu Direitus Umanus ne’ebé maká Estadu Timór-Leste opta liu husi Konstituisaun RDTL, lei oan no instrumentu legal internasionál ne’ebé estadu RDTL ratifika ona.

 

HAK

Author & Editor

Komentariu

0 comments:

Post a Comment