Konsidera
katak Luta ba Libertasaun Pátria Timór-Leste la’os de’it liu husi
movimentu rezisténsia polítika no forsa armada, maibé mós liu husi movimentu
sosiál ba direitus umanus no demókrasia ne’ebé mosu iha dékade
90-resin. Tanbá operasaun husi kolonialízmu no okupasaun husi paíz
estranjeiru konsiente nu’udar violasaun direitus umanus, maká kamada
intelektuál no joven Timórense ne’ebé iha momentu dekade 90-resin, nu’udar mós
vítima ba violasaun direitus umanus oi-oin, inspiradu hodi organiza-an ba partisipasaun
iha luta libertasaun pátria ne’e liu husi dalan foun ne’ebé maká naun-violénsia
hodi defende direitus umanus.
Inspirasaun ne’e maká manifesta husi ativista
Timórense nain 6 hanesan: Sr. Aniceto Guterres Lopes, SH, Rev.Pdt. Arlindo
Francisco Marçal STh, Sr. José Luís de Oliveira, Sr. Gilman A.
E. Santos, Sr. José Jaquelino S. da C. Gusmão no Sr. Osório
Florindo, toma inisiativa hodi hari’i ofísiu ida hanaran “Badan
Bantuan Hukum” hodi fó asisténsia legál nu’udar defensór ka advogadu ba maluk
Timór-oan sira ne’ebé hetan kapturasaun husi Militár Indonézia tanba luta ba auto-determinasaun
Timór-Leste nian.
Depois organizasaun ne’e hahú ninia legalidade husi notáriadu
Indonézia nian iha 20 Agusto 1997 ho naran ofisiál Yayasan HAK (Yayasan
Hukum Hak Asasi dan Keadilan) no
membru sira ne’e maká ativista hirak ne’ebé maká mensiona
iha leten hamutuk mós ho ativista solidaridade ba Timor-Leste
nia ukun rasik-an husi Indonézia nain-hirak hodi
hari’i organizasaun ne’e, hodi fornese asisténsia legál ba prizoneirus
polítikus Timór-oan sira iha momentu ne’eba no
organiza asisténsia umanitária ba prizoneirus polítiku
sira nia famíllia. Depois-de hetan tiha estatutu legál iha tinan 1997, liu
husi resjistu iha Notariadu ho forma Yayasan (Fundasaun),
HAK hahú habelar liu tan servisu ba direitus
umanus hodi monitoriza, kampanã, no edukasaun ba povu
kona-bá valór no prinsípiu direitus umanus, inklui tau-matan ba prosesu
referendum no organiza asisténsia umanitária ba deslokadu
sira ne’ebé mosu iha momentu ne’ebá husi asaun Violénsia Mílísia pro
Jakarta. Iha momentu difisíl nia laran, HAK mós lakon ninia ativista nain-2 mak
hanesan Domingos Apariçio (Munisípiu Viqueque) no Manuel Magalhães (Munisípiu
Bobonaro).
Bainhira Timor-Leste livre tiha husi
okupasaun Indonézia no tama ba governasaun
tranzitóriu ONU nian, HAK nu’udar organizasaun ida ne’ebé mós parte ba movimentu
libertasaun patria, la nonok maibé ativu nafatin hodi kontribui ba prosesu
“hamrik husi ahuk-desan”, inklui mós prepara líder Timórense balu hodi involve
iha NC (National Counsultation) ka orgaun konsultativu ba governu
ONU nian, nune’e mós ativu iha prosesu halo konstituisaun RDTL.
Depois povu Timor-Leste hahú hetan nia
direitu ba auto-determinasaun hahú husi tinan 1999-2002, YAYASAN
HAK kontinua reafirma fali ninia pozisaun nu’udar organizasaun
direitus umanus liu husi programa monitórizasaun
ba klala’ok servisu ONU nian durante périudu tranzisaun, advokásaun ba prosesu
akuntabilidade ba krími kontra umanidade iha Timór-Leste
no mós hala’o programa kapasitasaun kona-ba lei,
direitus umanus ba entidade sira estadu nian no mós ba komunidade
sira iha nivél nasionál to’o iha área rurál, nu’udar kontribuisaun iha faze
tranzisaun hodi hari’i Estadu Timór-Leste.
Atu haforsa no hakbi’it liu tan organizasaun nia ezisténsia, maká iha
tinan 2005, karaktér organizasaun hanesan YAYASAN ne’ebé ho naran kompletu
YAYASAN HAK, transforma ba karaktér ASOSIASAUN ho naran kompletu
ASOSIASAUN HAK, nune’e na’in ba organizasaun la’ós de’it
ona fundadór sira, maibé bazeia ona ba ema
sira ne’ebé ho Voluntáriu sai membru ba ASOSIASAUN.
Hahú husi tinan 2005 to’o 2011 totál membru ASOSIASAUN hamutuk 135 ne’ebé
kompostu husi sidadun Timór-Leste no mós maluk estranjéiru sira ne’ebé hela iha
rai laran no mós sira ne’ebé hela iha estrajéirus.
Tuir dinámika ne’ebé maká la’o
iha rai laran hodi prense rekezitus legais ne’ebé vigór iha Timór-Letse, mak
iha tinan 2012 HAK tenki halo atualizasaun fila fali ba estatutu
membru sira nian, maká iha ema na’in 36 de’it mak ba halo
sira nia aktualizasaun. No kada tinan, organizasaun nafatin atualiza ni'nia
membru sira hodi hatene ida-idak ninia disponivélidade
hodi kontinua sai membru ka hakarak para ona. Nune’e mós halo lós membru sira
ninia estatutu iha asembleia jerál. Komesa husi organizasaun ne’e muda naran
husi Yayasan ba Asosiasaun to’o tinan 2017, HAK kontinua ho ninia membru
hamutuk ema na’in 34 maká aktualiza sira ninia
membru kada tinan.
Husi membru sira ne’ebé iha komitímentu bo’ot hodi kontinua luta
ba hametin prinsípiu Estadu de Direitu no Demokrátiku, hodi garante povu sira
ninia direitus umanus, atu atualiza sira ninia spíritu ne’e, mak HAK kontinua
implementa programa sira ne’ebé mak formuladu tiha ona iha ninia planu
stratéjiku, nune’e iha tinan 2017, kontinua hala’o servisu importante sira
hanesan Monitórizasaun no Advokásia Direitus Umanus. Atividade importante maká hanesan
Edukasaun Direitus Umanus, Simu Keixa no Prosesa Kazu ba Instituisaun
Governantes no Instituisaun Estadu ne’ebé maká relevantes
ba haforsa Lei no Prinsípiu Direitus Umanus ne’ebé maká Estadu
Timór-Leste opta liu husi Konstituisaun RDTL, lei oan no instrumentu legal
internasionál ne’ebé estadu RDTL ratifika ona.