![]() |
| Foto Konferénsia Imprensa/Komite Popular-HAK |
Konferénsia Imprensa “Rekrutamentu Kandidatu Foun PNTL Kontra Prinsipiu Boa Governasaun”
![]() |
| Foto Konferénsia Imprensa/Komite Popular-HAK |
Konferénsia Imprensa “Rekrutamentu Kandidatu Foun PNTL Kontra Prinsipiu Boa Governasaun”
![]() |
| Foto Komunikadu Imprensa/Komite Popular -HAK |
Konferensia Pers
“La nesesariu Parlamentu Sosa Kareta- Fo Prioridade Programa Esensial ba Povu Nia moris”
Relasiona
ho politika Parlamentu Nasionál ne'ebe aprova osan sosa kareta
65 ba deputadu sira ho montante osan millaun 4.2. HAK nu’udar
organizasaun direitus umanus konsidera la nesesariu sosa kareta ba deputadu
sira. Iha tempu ne'ebé povu Timor-Leste enfrenta hela kiak multidimensional
(41, 8%), malnutrisaun (47, 1%), dezempregu 5, 1 %, no dependénsia boot ba
Fundu petrolíferu. Desizaun sosa kareta la kontribui ba instabildiade nasional
liu-liu sustentabilidade Estadu nian tanba gastu desnesesariu.
Dadus
monitorizasaun HAK periodu 2024 iha Munisípiu Baucau, Viqueque, Aileu, Ainaro,
Dili no Ermera, iha Suku 50. Asuntu bee moos-husi uma kain 66,363, uma kain 70
% asesu ona kanalizasaun, uma kain 15 % kontinua asesu bee matan ho mota no uma
kain 15 % kontinua asesu bee posu. Setor Agrikultura husi Suku 50, total irigasaun 54, Irigasaun ho
kondisaun di’ak 11 no irigasaun kondisaun la di’ak 43 . Total trator 28,
kondisaun traktor di’ak 18 no kondisaun la di’ak 10. Setór Saúde- iha Suku 50-
Postu Saude 41, Postu Saude ne’ebe asesu
bee moos 37 no seidauk asesu bee moos ho di’ak 13. Iha Postu Saude 31
iha aimoruk sufisiente no iha Postu Saude 10 mak menus aimoruk.
Parlamentu
Nasional nu'udar orgaun soberanu daruak iha ne'ebe deputadu sira hola knaar
nu'udar reprezentante povu tenki diskuti ho Governu tau prioridade orsamentál
tenke orienta no responde ba problema baziku ne’ebe kontinua sai problematiku (Saude, Edukasaun,
Infraestrutura, Agriktulra no uma dignu) hodi responde ba nesesidade povu
Timor-Leste nian.
Situasaun hirak iha leten ilustra hela povu Timor-Leste moris iha injustisa nia laran, ne’ebé kontribui maka’as hosi polítika públika ne’ebé diskriminativu, polítika públika ne’ebe la inkluzivu, Husik no hamosu fitar violasaun direitus umanus no liberdade fundamental ba sidadaun sira.
Rekomendasaun :
1.
Husu ba Parlamentu Nasionál emediatamente tenki kansela sosa kareta ba deputadu
sira
2. Husu ba Parlamentu Nasional-
Osan kareta nian aloka fali ba prioridade povu nian hanesan (Saude, Edukasaun,
Infraestrutura bazika ho Agrikultura)
3. Deputadu sira tenke hatudu
ezemplu responsabilidade ba jestaun finanseiru no hatudu solidariedade ba povu.
4. Husu Parlamentu Nasional
produs Polítika Públiku tenke orienta ho objetivu prinsipál ba garante
bem-estar povu nian, tuir Konstituisaun Artigu 6 ne’ebé deskreve kona-ba
objetivu jerál ita nian rain.
5. Parlamentu tenke garante transparénsia iha orsamentu hotu no fó asesu ba sosiedade sivil Deputadu Atu Servisu ba Povu, La’ós Sosa Kareta!” “Prioridade ba Povu – Edukasaun, Saúde, servisu, La’ós Kareta!
Dili,
12 Setembru 2025
Porta
Voz
Afonso
de Jesus Mendonça
Konferénsia Pers
Tinan 29 Luta Ba Direitus Umanus
(20 Agostu 1996 -20 Agostu 2025)
HAK
nu’udar organizasaun direitus umanus tuan iha Timor-Leste ne’ebé harii iha tinan (20 Agostu 1996-20 Agostu 2025) no
agora kompleta halo tinan ba dala-29. Asosiasaun HAK nia serbisu maka hakbiit
no habo’ot asuntu direitu umanu iha teritóriu nasionál, ne’ebe kobre rejiaun
tolu maka Rejiaun I konstitui munisípiu Manatuto, Baucau, Viqueque, no Lautem,
Rejiaun II konstitui munisípiu Aileu, Ainaro, Manufahi no Covalima no Rejiaun
III konstitui munisípiu Dili, Ermera, Liquiça, Bobonaro no Rejiaun
Administrativa Espesiál Oecusse-Ambeno.
Ho
programa prinsipal sira Justisa Pasadu. HAK hala’o akompañamentu ba vítima
violasaun seksuál ba Funu Mundial Daruak iha Timor-Leste durante okupasaun
Militar Japaun no vítima violasaun Direitu Umanu durante okupasaun Militár
Indonéziu. Agrikultura. HAK serbisu hodi asegura polítika ba hasa’e produsaun
agríkola no polítika ba distribuisaun subsídiu agríkola no programa
estabelesimentu extensionista iha suku sira, infraestrutura báziku iha setór
agríkola hanesan konstrusaun no manutensaun ba irigasaun. Inklui mós halo
formasaun ba Lider Komunitariu, Ofisial
Polisia Suku-OPS, ONG iha nivel Munisipiu, Juventude hodi hasa’e sira nia
koñesementu iha asuntu Agro-ekolojia, monitorizasaun no advokasia ba situasaun
violasaun direitus umanus iha Munisípiu.
Edukasaun. HAK monitoriza infraestrutura bázika iha eskola sira hanesan
bee, ijiene no saneamentu, nomós implementasaun polítika baze edukasaun,
kuríkular, programa merenda eskolár no programa formasaun ba profesór sira.
Bee-moos.
HAK hala’o monitorizasaun no auditoria sosiál ba abastesimentu bee-moos no
asesu sidadaun nian ba bee-moos. Saude. HAK monitoriza polítika iha setór
saúde, inklui alokasaun profesionál saúde iha fasilidade saúde sira (Postu
Saúde, Sentru Saúde Komunitariu, no serbisu saúde munisipál sira) nomós área
sistema saúde sira seluk entre sira hanesan jestaun fornesimentu aimoruk no
rekursu umanu. Asuntu Rai. HAK mós monitoriza asuntu sira kona-ba disputa rai
iha sosiedade no eviksaun sira ne’ebé ezekuta hosi órgaun estadu relevante sira
iha Dili laran no Munisípiu hamutuk Sekretariadu Rede ba Rai. Justisa- HAK halo
monitorizasaun ba Prizaun hodi hatene kondisaun prizioneirus sira nian nune’e
mós bem estar guarda prizional sira, kondisaun no fasilidade sira iha prizaun
Becora, Gleno no Suai. Servisu seluk mak
HAK halo sensibilizasaun ba asuntu direitus umanus no Inkluzaun, Advokasia ba
entidade Estadu hodi reforsa iha planeamentu integradu no investimentu
inkluzivu hodi asegura direitu no liberdade fundamentu grupu vulneravel sira
nian.
Estadu-Timor
Leste halo progresu bo’ot iha ratifikasaun ba instrumentu internasionál sira
direitu umanus nian, hodi bele asegura ho di’ak liu tan protesaun, promosaun no
liberdade fundamentais ba direitu umanus sidadaun . Ratifikasaun ida ne’e
nu’udar forma ida ne’ebé sai sasukat katak Ita-Nia Estadu tau aas direitus
umanus. Entidade Estadu nia polítika públika kona-ba dezenvolvimentu tenki tau
ema sai sentru ba dezenvolvimentu. Polítika publika hotu-hotu halo objetivu
prinsipal ne’e mak garantia bem estar povu ninian hanesan mensiona iha
Konstisuaun artigu 6, alienea E relasiona ho sosiedade nian bem-estar. Estadu
liu husi Governu halo medidas ka politika publika, iha mudansa no progresu iha
setór oi-oin maibé ita konsiente katak situasaun reál komunidade sira nia
direitu balu sei hetan violadu.
Situasaun
direitus umanus real, komunidade sei kontinua infrenta eviksaun ne’ebé laiha
tratamentu dignu-ne’e nu’udar violasaun direitus umanus grave, ladun iha fatin
dignu no apropriadu ba komunidade hodi hala’o sira nia atividade ekonomika,
Komunidade sira balu sei kontinua asesu bee matan no mota, kondisaun ka infraestrutrua
eskola la di’ak, aimoruk menus no fasilidades saúde la adekuadu no la
sufisiente, estrada aat, Prizionierus sira seidauk hetan asistensia ne’ebé
efetivu husi Defensoria Publika sira, produsaun agrikola la sa’e, pensamentu
patrialkal domina iha sosiedade, fasilidade públiku ladun asesível no
inkluzivu, diskriminasaun hasoru feto, labarik no grupu minoritariu sira.
Tuir
dadus monitorizasaun HAK periodu 2024 iha Prizaun Becora, Gleno no Suai, husi
Prizioneirus 143 ne’ebé HAK intervista 29 % la koñese nia
Defensor/Advogadu no 71 % mak koñese
nia Defensor/Advogadu.
Dadus
monitorizasaun iha Munisípiu Baucau, Viqueque, Aileu, Ainaro, Dili no
Ermera-Iha Suku 50
1. Setor Saude iha Suku 50. Husi
Suku ne’e iha ona Postu Saude 41 no Suku ne’ebe mak la iha Postu Saude 9. Postu
Saude ne’ebe asesu ba bee mos 37 no Postu Saude ne’ebe la asesu ba bee moos
13. Husi Postu saude ne’e. Postu Saude
31 iha aimoruk sufisiente no Postu Saude 10 mak menus aimoruk.
2. Setor Agrikultura: husi Suku 50, total irigasaun 54. Irigasaun ho
kondisaun di’ak 11 no irigasaun kondisaun la di’ak 43 . Kondisaun traktor di’ak
18 no kondisaun la di’ak 10 total 28. Husi total Suku ne’e, Suku 37 mak asesu
ba fini no Suku 13 mak la asesu ba fini.
3. Setor Edukasaun iha Suku 50,
totál eskola baziku Filial 87,
Infraestrutura kondiasaun sala di’ak totál 71 no Eskola ne’ebé infraestrutura
sala la di’ak totál 16.
4. Setor bee moos husi suku 50,
husi total uma kain: 66,363. Hatudu katak 70 % asesu ona bee kanalizasaun,
15 % asesu bee matan no mota no mós 15 % asesu bee posu. Husi rezultadu
Auditoria sosiál ba sistema bee rurais 41 iha Munisipiu Liquica no Manufahi
hatudu katak sistema bee rurais ne’ebé mak harii ona tinan rua ba leten hasoru
desafiu iha operasaun no manutensaun tanba barak mak aat no la funsiona. Husi
sistema 41 ne’ebé HAK hala’o Auditoria sosiál hatudu 76 % mak estrutura Grupu
Maneja fasilidade-GMF la funsiona.
Situasaun hirak iha leten ilustra hela povu Timor-Leste moris iha injustisa nia laran, ne’ebé kontribui maka’as hosi polítika públika ne’ebé diskriminativu, polítika públika ne’ebe la inkluzivu, la tau ema hotu hanesan, polítika públika ne’ebé la responsivu. Husik no hamosu fitar violasaun direitus umanus no liberdade fundamental sidadaun nian, servisu públiku ne’ebé la justu no la efetivu.
Rekomendasaun:
1. Fó hanoin ba IX Governu presija iha investimentu Orsamentu ne’ebé
adekuadu ba setór prioridade/fundamentu sidadaun sira nian hanesan: Ba setór
Edukasaun, Infraestrutura Baziku, Agrikultura no Saúde.
2. Fó hanoin ba IX Governu atu
hapara imediata despeju ilegál no asegura katak ba futuru despeju hotu-hotu
implementa tuir Konstituisaun RDTL, Lei Nasionál no Lei Internasionál sira.
3. Fo hanoin ba Parlamentu
Nasionál atu halo fiskalizasaun intensivu ba despeju sira ne’ebé implementa
husi IX Governu liu husi Sekretariu Estadu Asuntu Toponomia no Organizasaun
Urbana-SETOU.
4. Husu ba Ministériu Justisa atu
aselera hodi Estabelese Sentru Rehabilitasaun Juvenil no Instalasaun Prizaun
Produtivu iha Prizaun Weberek-Munisípiu Manufahi
5. Husu Ba Governu Japaun hodi
husu diskulpa Formal ba vitima atan seksual iha Timor-Leste no mos fo
kompensasaun no reparasaun ba vitima funu mundial daruak nian
6.
Fó hanoin ba Ministeriu Edukasaun atu konsidera istoria funu mundial daruak
nian iha kurikulm nasional
7.
Fo hanoin ba Parlamentu Nasional atu ratifika konvensaun internasional ba emal
lakon forsadu
8. Fo hanoin ba Guvernu atu kolabora no servisu hamutuk ho entidade relavante sira atu dudu lei reparasaun hodi fo dignidade ba vitima konflitu pasadu no vitima violasaun sexual periodu 1974-1999
Dili,
19 Agustu 2025
Mak saran lian
Donwload File Orijinal Komprensia Pers
![]() |
| Foto Fontes/Google |
Tinan 80 desde Funu Mundiál Da-ruak nian
ramata.
Petisaun husu rekoñesimentu no dignifikasaun ba vítima ianfu
durante tempu okupasaun militár Japaun iha
Timor-Leste
Primeiru Ministru,
Sr. Shigeru Ishiba
Iha Timor-Leste vítima ema na’in 20 maka fó sai sira nia esperiénsia ba públiku.
Agora vítima ne’ebé sei moris mak ida deit. Señora ida ne’e nia naran Ines
Magalhães ne’ebé hela dook iha Suku ida iha Munisípiu Ermera. Se maka halibur
obrigatóriu feto sira iha área ne’ebá, mak mane Timor-oan ida ho naran Sr. Domingos
husi Postu Atsabe, mak halibur Feto Timor –oan tanba hetan orden hosi militár
Japaun. Nia rasik hateten katak nia sai kolaboradór ba Orgaun Ohtori ne’ebé
seksaun ida iha militár Japaun hala’o serbisu espesiál inklui intelijénsia,
depois sai heiho (soldadu ajudante ba militár Japaun), depois fila ba nia
rai iha Munisípiu Ermera no kontinua serbisu hamutuk ho militár Japaun iha kuartél
jerál ida iha Munisípiu Bobonaro. Sra. Ines hela iha fatin ne’eba, fatin ianjo
(uma ne’ebé detein feto sira no halo sira atan seksuál) ne’ebé identifika
ona fatin rua. Sra. Ines hetan detein iha ianjo Oat no hetan terus bo’ot
tebes. Nia hahoris oan feto ida iha ianjo
nia laran. Kuandu militár Japaun lakon funu no sai husi Ermera, bebé ne’e halo fulan
tolu, maibé militár Japaun hadau bebé hosi Sra. Ines. Kuandu Sra. Ines vizita
mai Japaun atu partisipa konferénsia ida ne’ebé ho títulu maka Vítima Ianfu
iha Azia maka ejiji: Akordasaun entre Japaun ho Koreia la’os solusaun ba problema
Ianfu, Sra. Ines halo enkontru ho ofisiál sira hosi Ministériu Negósiu Estranjeiru
Governu Japaun, iha loron 7, fulan Novembru
tinan 2016. Sra. Ines husu pergunta ida, 'Fó hatene mai hau saida maka akontese
ba hau nia bebé'.
Osaka East
Timor Association
Presidente: Mikio Monju, Sekretariu Jeral: Akihisa Matsuno
17 Setembru 2025
Supporta husi:
organizasaun 23, individuu na’in 138.
(Iha versaun
Japones iha sira nia naran.)
![]() |
| Talk Show iha Kanal RTTL |
Dili, 24 Setembru 2024-HAK organiza Talk Show kona-ba “Esforsu ba Planeamentu, investimentu no Advokásia ne’ebé integradu ba Melloramentu Sistema Bee, Saneamentu no Ijiene Rurais. Talk Show ne’e nu’udar mekanismu atu atualiza progresu siginifikadu no dezafiu prinsipal sira iha dezenvolvimentu setor bee, saneamentu no ijinee munisipál no Nasionál, hodi reforsa planeamentu no Investimentu ba Setor bee, saneamentu no Ijiene-BESI, nune’e mós atu fahe informasaun kona-ba BESI hanesan direitus umanus.
Orador sira, Exelentisima Diretora SMASA Munisípiu Baucau, Sra. Norberta da Costa, Xefi Departamentu Apoiu Programasaun no Investimentu Munisipal, Sr. Cosme H. Da C. Caldas no mos Diretor Asosiasaun HAK, Sr. Feliciano da Costa Araujo.
| Atividade Kartaun Pontuasaun Komunidade-KPK |
Diretór HAK, Sr. Feliciano da Costa de
Araujo iha ninia
Intervensaun haktuir Bee nu’udar Direitus Umanus, ema hotu iha direitu asesu ba
bee moos. Bee mak fó moris ba ema, aihoris no balada sira. HAK
mai iha Suku Daisua hodi haree no identifika fali kondisaun bee moos.
Diskuasaun ohin loron ne’e hodi hetan ideia sira husi feto no mane ba mekanismu
jestaun ba bee moos nune’e mós atu haree ba jestaun bee presija envolvimentu
inan feton sira tanba dalaruma tenke la’o ho distansia do’ok, inan feton mak presija
bee barak liu, ida ne’e sai preokupsaun boot ba sosiedade no bele hetan
violasaun tanba distansia do’ok, bele hetan asaun ruma iha dalan klaran. Feto
ho mane iha papel ne’ebé mak hanesan, HAK mai iha ne’e la’os lori solusaun
maibé atu diskuti hodi hetan problema nune’e HAK elabora hodi hato’o no
rekomenda ba autoridade kompetente sira. Iha ambitu realizasaun Diskusaun Kartaun Ponstuasaun Komundiade-KPK iha 6
Marsu 2024 iha Suku Daisua Postu Administrativu Same.
Xefi Suku Daisua, Sr. Amorin da Silva Sarmento iha ninia
intervensaun haktuir katak HAK ho ninia parseiru sira ohin loron mai diskuti
kona-ba problema komunidade sira nian iha asuntu Bee moos. Durante ne’e komunidade sira no Grupu Maneja
Fasilidade-GMF hato’o problema mai autoridade suku. Suku Daisua ohin hetan
oportunidade tanba parseiru sira mai hodi halo diskusaun hodi indentifika
problema bee moos tau iha planu no buka dalan ba rezolve hamutuk problema bee
moos.
Komunidade sira iha direitu atu asesu ba bee maibé iha mós dever atu
kuidadu fasilidade sira no tenke
partisipa iha atividade KPK ne’e, husu ba Xefi aldeia no komunidade sira
atu partisipa ativu hodi rona nune’e oinsá hodi bele rezolve problema ba
jestaun bee moos. Suku Daisua sistema bee moos iha maibé komunidade sira laiha
jestaun ho di’ak. Ohin sosiedade sivíl ho Governu mai iha ne’e atu ita hamutuk
hodi haree ba problema bee moos. Parseiru sira la’os haree de’it ba Suku ida
maibé hare ba problema iha suku barak tanba ne’e husu komunidade sira partisipa
ativu iha enkontru KPK ne’e, hodi buka solusaun liu husi halo planu asaun ba
rezolve problema bee moos iha suku Daisua. Tinan hitu (7) nia laran ona ami la
bele rezolve problema bee moos, ohin HAK ho parseiru sira mai ne’e oinsá atu
diskuti ba problema sira hodi fó solusaun ba rezolve bee moos. Komunidade sira
laiha jestaun ba bee moos tanba komunidade dependensia liu ba parseiru sira no
laiha kontribuisaun. Husu ba komunidade presija identifika problema ba bee moos
nune’e tinan ohin ita labele dependensia ba parseiru sira. Tuir dadus Suku
Daisua nian komunidade 75% asesu
ona bee moos hodi di’ak no 25% mak la
asesu bee ho di’ak. Iha ambitu realizasaun Diskusaun Kartaun Ponstuasaun Komunidade-KPK
iha 6 Marsu 2024 iha Suku Daisua Postu Administrativu Same.
Jestór Programa Water Aid, Sra. Livia da Cruz iha ninia intervensaun
haktuir katak kontenti tebes tanba haree komunidade sira partisipa ativu.
Diskusaun KPK ne’e objetivu hamutuk hodi hamósu idea atu rezolve problema bee
moos hodi nune’e ema hotu bele asesu ba bee moos. Ohin diskusaun ne’e sei
koalia liu kona-ba bee rurál nia progresu no dezafiu sira ne’ebé mak ezisti
hela no haree mós ba kondisaun fasilidade sistema bee moos, Ema ho Defisiensia
bele asesu no Konservasaun ba bee moos. Feto sira maka presija liu bee moos
nune’e husu feto maluk sira mak tenke hato’o idea barak iha nivél suku.
Idenfitikaa problema iha nivél suku, rezultadu grupu suku hodi halo planeamentu
ba programa suku nian, ba futuru Administrasaun Postu, SMASA bele konsidera
planu ne’e no mós Munisípiu bele uza hotu planu ne’e. Iha ambitu realizasaun
Diskusaun Kartaun Ponstuasaun Komundiade-KPK iha 6 Marsu 2024 iha Suku Daisua
Postu Administrativu Same.
Diretór SMASA-Manufahi, Sr. Domingos Sarmento Iha ninia intervensaun
hakutir katak, ema dehan laiha bee laiha moris no laiha sentina laiha
dengnidade, ita koalia kona-ba bee servisu ne’ebé mak komplikadu, komunidade
sira nafatin dependente ba Governu sé la hetan rezultadu, komunidade laiha
dever atu kuidadu fasilidade sira ne’ebé mak estadu instala ona. HAK mai ne’e
hodi foti problema bee moos nu’udar direitus umanus, ema la hemu bee ne’e mate
tanba bee ne’e direitu fundamental ba ema nia moris. Bee ne’e importante saida
mak komunidade sira atu halo presija iha kolaborasaun ho Governu, Ajensia no komunidade sira iha Postu Administrativu 4
no totál Suku 29 presija iha ona konsiensia hodi halo jestaun di’ak ba sistema
bee moos sira.
Atividade KPK ne’e importante tebes, WaterAid mak lidera hodi tau fiar ba
parseiru HAK no Luta ba Futuru ne’ebé ohin hamutuk iha ne’e atu koalia kona-ba
bee nu’udar direitus umanus. Ita hamutuk hodi buka solusaun problema bee moos
iha suku Daisua. Koalia mós kona-ba sustentablidade bee moos presija komunidade
sira nia dever atu resposabilidade másimu, sistema bee moos ne’ebé besik ona
uma oin presija halo jestaun di’ak ba bee moos . Husu ba komunidade sira nia
partisipasaun ativu iha atividade KPK ne’e hodi halo indentifka ba planu bee
moos iha suku Daisua. Iha ambitu realizasaun Diskusaun Kartaun Ponstuasaun
Komunidade-KPK iha 6 Marsu 2024 iha Suku Daisua Postu Administrativu Same.
![]() |
| Foto/Professor & Estudante Partisipa iha Atividade oron invazaun Militár Japaun tama mai Timor-Leste ba dala-82 KOMUNIKADU IMPRENSA |
Ejizensia husi Professor no Estudante sira husu ba Ministériu Edukasaun Integra Istória
Timor-Leste iha Kuríkulu nasionál, ambitu Komemora Loron Invazaun Militár
Japaun mai Timor ba dala-82 (20 Febreiru 1942-45-20 Febreiru-2024 )
Dili-20 Febreiru 2024, komemora loron invazaun Militár Japaun tama mai Timor-Leste ba dala-82, iha funu mundiál daruak lori sofrimentu ba nasaun barak inklui mós povu Timor-Leste, iha momentu ne`ebá povu Timór kuñesidu ho Timór Portugues. Invazaun militár Japaun iha momentu ne’ebé lori sofrimentu barak, liu-liu ba feto foin sa'e sira.
Faktus husi istória hatudu katak violasaun seksuál nu’udar violasaun kontra umanidade durante tempu okupasaun nia laran ankontese liu-liu ba feto foin sa’e sai atan seksuál, eskravidaun seksuál ka ita bolu ho lian Japaun dehan (Jugun Ianfu) sira forsadamente sai vítima, sira nia sofrimentu iha tempu naruk nia laran mai to’o agora.
Asosiasaun HAK hamutuk ho Soliedaridade husi Japaun ka hanaran Koligasaun Japaun halo peskiza hodi hetan vítima total rua nulu-20 ne'ebé mak hakarak koalia sira nia istória moruk pasadu nian iha tempu segunda guerra mundiál no husi vítima sira ne'e maiuria feto ne’ebé identifika ona, ohin loron vítima nain sanulu resin sia (19) mak mate ona no hela nain ida de’it mak sei moris mak (Avo Ines Magalhaes Goncalves) husi postu Atsabe, Munisípiu Ermera.
Informasaun Relevante : Direitu Justisa ba Vítima Segunda Guerra Mundiál (1942-1945)
Família vítima sira sei kontinua hakilar ba lia loos no justisa ohin
loron estadu haluha atu rekuinese vítima violasaun pasadu ho nune`e ami husu no rekomenda :
1.
Husu
ba Governu Japaun atu husu diskulpa formál ba vítima sira
2. Husu
Estadu Timor-Leste atu servisu hamutuk ho Estadu Japaun hodi fó rekuñesimentu
formál ba vítima violasaun pasadu, funu daruak 1942-1945
3.
Husu
ba Governu Timor-Leste hodi servisu maka`as
hodi halo reparasaun ba vítima sira nia dignidade
4. Husu
ba Estadu atu servisu makas hodi halo peskiza
ba istória invazaun Militár Japaun mai Timor-Leste ne'ebé sei haksumik hela
5. Husu
ba Estadu Timor-Leste liu husi Ministériu Edukasaun atu tau mós konsiderasaun
ba istória pasadu invazaun militár Japaun mai Timor-leste, hodi integra istória nu'udar matéria iha kurríkulu nasionál
6. Husu ba Ministériu Edukasaun atu hadia kurríkulu nasionál no integra istória Timor-Leste iha kurríkulu nasionál.
Informasaun Relevante : Istória Segunda Guerra Mundiál Invazaun Militár Japaun Mai Timor- Leste (1942-1945
Liquiça 26 Janeiru 2024
![]() |
| Foto/ Diskusaun Kartaun Pontuasaun Komunidade (KPK)-Doc/HAK |
Vice Diretór Sr. Antonino de
Limas, iha ninia intervensaun subliña katak HAK nu’udar organizasaun ne’ebé
luta ba direitus umanus desde tempu okupasaun Indonézia tau matan no defende
direitu prizioneirus polítiku Timor-oan, ohin loron Timor-Leste hetan ona ninia
independénsia HAK kontinua luta ba direitus umanus ho ninia dimensaun ne’ebé
luan. Tuir konstituisaun RDTL atu hakonu direitu ekonómia sosiál no kultura
-EKOSOK liu-liu ba asuntu bee moos nu’udar dereitu báziku ba ema nia moris no Estadu
Timor-Leste asina ona konvensaun
internasionál ba direitu asesu bee moos nu’udar direitu umanus ho nune’e Estadu
iha orbigasaun atu proteze no hakonu direitu sidadaun sira nian, maibé sidadaun
sira mós iha dever obrigasaun no responsabilidade
ba fasilidade públiku sira ne’ebé Estadu hakonu ona .
Jestór Programa WaterAid Sr.Tome
Guterres iha ninia intervensaun, haktuir katak lori WaterAid ho parseiru HAK, FHTL
no GGFTL, hato’o agradese ba komunidade Suku Gugleur ne’ebé partisipa ona hodi
halo diskusasun hamutuk ba bee moos liu husi Kartaun Pontusaun Komunidade-KPK.
Prosesu ne’e la’o tanba sosiedade sivíl
hanesan liman ho ain Governu nian hodi hakonu no melhoramentu bee moos ba
komunidade iha nivél rurál .
Prosesu KPK ne’e hamutuk ho parseiru estratéjiku sira hodi haforsa servisu Munisípiu liu husi SMASA hodi dezenvolve planu estratéjia bee, saneamentu no ijiene (BESI) iha nivél munisípiu haree ba planu iha nivél Aldeia, Suku, Postu no Munisípiu. Asuntu BESI sai prioridade ba Estadu atu tau atensaun maka’as. Liu husi enkontru KPK ne’e hodi haforsa WaterAid ho ninia parseiru sira hodi bele dudu asuntu BESI iha nivél munisípiu no nasionál. Husu ba HAK atu bele kontinua toka nafatin, rekolha faktus mai husi komunidade hodi haforsa planeamentu sira nune’e hodi aprezenta ba nasionál tuir ezensia ne’ebé mai ho evidensia .
Administrador Postu Maubara, Sr.
Alcino Freitas L. da Cruz iha ninia intervensaun subliña husu ba komunidade sira
atu partisipa ativu, hanesan Autoridade Polítiku agredese ba WaterAid Timor-Leste
ho ninia parseiru sira ne’ebé implementa ona programa KPK iha suku Gugleur,
komitmentu autoridade nafatin servisu hamutuk ho parseiru sira hodi bele lori
rezultadu atinjementu ba komunidade nian liu-liu bee moos. Postu mós husu ba Lideransa Autoridade Lokál Xefi Suku
sira ne’ebé povu fó fiar ona presiza partisipa ativu tanba povu mak hili atu
sai servidor, se ita la ativu iha enkontru sira ne’e dezafiu.
Koalia kona-ba bee, saneamentu
no ijiene (BESI) importante tebes tanba bee liga ba ema nia moris, liuhusi diskusaun sira ne’e bele hetan deskobrimentu sira
no buka solusaun. Hanesan Administrador Postu sei orienta Xefi Suku, Xefi
Aldeia hodi halo levantamentu dadus kona-ba bee matan no sistema bee sira iha
Maubara inklui Suku Gugleur, hodi nune’e bele aliña ho planeamentu nivel Postu
nian. Postu Maubara iha komitmentu atu apoiu parseiru sira maibé presiza
hametin liña kordenasaun, ba oin postu nafatin apoiu programa WaterAid, HAK,
FHTL no GFFTL, tanba bee moos ne’e asuntu vital presiza ita hotu esforsu no
kontribui. Iha ambitu ne’e Administrador Postu mós halo distribuisaun bebeirus
Ai-Mahoni 100 ba komunidade sira iha
aldeia Rai-Naba, Gugleur no Cai-Cassa atu kuda hodi proteze rai labele hetan
risku ba dezastre naturais.
Diretór Servisu Munisípal Agua,
Saneamentu no Ambiente -SMASA Sr. Hermino
da Costa Soares, ninia intervensaun subliña liu tan agradese ba WaterAid ho nia
parseiru sira ne’ebé ezesiste iha
Munisípiu Liquiça desde inisíu tinan 2017 servisu makas iha asuntu BESI, husu ba komunidade sira atu apoiu hodi hato’o
informasaun ne’ebé detailus nune’e bele hetan fukun sira, ohin ita hamutuk iha
ne’e hodi koalia kona-ba kartaun pontuasaun komunidade-KPK iha suku Gugleur, aldeia
tolu mak sai prioridade ba GMF (Small
Grand) ho apoiu planu inisíu maibé presiza kriteria lubuk ida, nune’e husu
komunidade sira atu partisipa ativu fó ideia no hodi hato’o kondisaun real ne’ebé
mak iha, husu mós ba autoridade lokál sira nia papél importante iha suku hodi tau matan sasan
hotu no partisipasaun tenke ativu.
SMASA rekursu umanus limitadu ho
nune’e iha ona planu atu rekruta ba Fasilitador Postu Administrativu (FPA) atu
servisu hamutuk ho komunidade sira ba iha bee rurál, SMASA tau matan bee rurál de’it, saneamentu konsentra iha urbana, nune’e
mós tau matan ba ambiente liu-liu ba proteze bee matan no konserva bee matan
sira, koalia kona-ba konservasaun no proteze bee matan, komunidade sira dalaruma tesi ai maibé la hatene kuda
tanba ai sira ne’e mak fornese hela bee, ai sira tesi hotu mak sei hamosu
mudansa klima ho bai-loro naruk bee matan sira maran, presiza iha reflorestaun
ba ai sira, postu Maubara bebeiros iha komuidade sira menus kuda ai-oan.
Patisipante iha enkontru ne’e mai husi reprezentante Aldeia Caicasa nain 5, reprezentante Aldeia Dair nain 6, Xefi Suku, Ofisial Polisia Suku, inklui komundiade sira iha Aldeia Rainaba ho parte interesada sira seluk. Partisipante iha diskusaun ne’e hamutuk 59, feto 15 no mane 44.
𝐊𝐨𝐧𝐝𝐢𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐀𝐭𝐮𝐚𝐥 𝐁𝐞𝐞 𝐌𝐨𝐨𝐬 𝐢𝐡𝐚 𝐌𝐮𝐧𝐢𝐬í𝐩𝐢𝐮 (𝐀𝐢𝐥𝐞𝐮, 𝐀𝐢𝐧𝐚𝐫𝐨, 𝐁𝐚𝐮𝐜𝐚𝐮, 𝐕𝐢𝐪𝐮𝐞𝐪𝐮𝐞, 𝐃𝐢𝐥𝐢, 𝐄𝐫𝐦𝐞𝐫𝐚, 𝐋𝐢𝐪𝐮𝐢ç𝐚 & 𝐌𝐚𝐧𝐮𝐟𝐚𝐡𝐢) 𝐏𝐞𝐫𝐢𝐮𝐝𝐨 𝐌𝐚𝐫𝐬𝐮-𝟐𝟎𝟐𝟐-𝐎𝐮𝐭𝐮𝐛𝐫𝐮 𝟐𝟎𝟐𝟑
𝙍𝙚𝙯𝙪𝙡𝙩𝙖𝙙𝙪 𝙈𝙤𝙣𝙞𝙩ó𝙧𝙞𝙯𝙖𝙨𝙖𝙪𝙣![]() |
| Dadus Atual Bee Moos |
![]() |
| Dadus Atual Bee Moos |
Dili,
27 Novembru 2023 (Tatoli)-Koordenador Monitórizasaun no Advokásia , Asosiasaun
HAK, Carlito da Costa, hateten Yayasan HAK husu ba Governu atu investe ba
asuntu Bee moos, Saneamentu no Ijiene (BESI) liuhosi Orsamentu Jerál Estadu
(OJE) 2024.
“Rekomenda ba Governu atu investe ba asuntu BESI tenke 3% hodi materializa programa IX Governu nian, katak asuntu BESI labele adia tan. Governu tenke kria sistema informasaun ida ne’ebé adekuadu no uniforme hodi apoiu iha planeamentu integradu ba bee, saneamentu no ijiene.” Carlito da Costa hateten iha komprensia imprensa ne’ebé realiza iha palapasu, segunda ne’e . Lee Kompletu
⌛Komferensia Imprensa liga ho asuntu kona-ba Subsidiu ba deputadu sira
Feliciano da C. AraújoDiretór Ezekutivu HAK (Tlf:78164385)
Antonino de LimasVice Diretór I(Tlf:73111090)
Sabino MedonçaKoordenador Edukasaun no Publikasaun (Tlf:77187711)
Carlito da CostaKoordenador Programa no Advokásia(Tlf:78123127)𝐊𝐨𝐧𝐝𝐢𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐀𝐭𝐮𝐚𝐥 𝐁𝐞𝐞 𝐌𝐨𝐨𝐬 𝐢𝐡𝐚 𝐌𝐮𝐧𝐢𝐬í𝐩𝐢𝐮 (𝐀𝐢𝐥𝐞𝐮, 𝐀𝐢𝐧𝐚𝐫𝐨, 𝐁𝐚𝐮𝐜𝐚𝐮, 𝐕𝐢𝐪𝐮𝐞𝐪𝐮𝐞, 𝐃𝐢𝐥𝐢, ...