Monday, November 27, 2023

Rezultadu Deskobrementu HAK iha Munusípiu 6 Menus Bee Moos

Kondisaun Asesu  Bee Moos Komunidade Rural/Doc-HAK

Bee moos, saneamentu no Ijene nu’udar direitu umanus ne’ebé labele haketak ho ema nia moris. Investe iha bee moos no saneamentu nu’udar meius ida atu melõria di’ak liu tan iha setór saúde, agrikultura, edukasaun, meiu-ambiente hodi haburas kresimentu ekonomiku, moris di’ak sidadaun sira nian inklui hadia oportunidade ba empregu no produtividade nasaun nian. Estadu liu husi Governu esforsu oi-oin atu hakonu direitu fundamnetu ida ne’e. Biar nune’e asuntu bee moos sei kontinua problematiku tanba komunidade balu kontinua la asesu bee ho di’ak.

Rezultadu deskobrementu HAK, ba kondisaun asesu bee komunidade iha Munusípiu 6 (𝑩𝒂𝒖𝒄𝒂𝒖, 𝑽𝒊𝒒𝒖𝒆𝒒𝒖𝒆, 𝑨𝒊𝒍𝒆𝒖, 𝑨𝒊𝒏𝒂𝒓𝒐, 𝑫𝒊𝒍𝒊 & 𝑬𝒓𝒎𝒆𝒓𝒂), ho totál 𝐒𝐮𝐤𝐮 𝟓𝟔, 𝐚𝐥𝐝𝐞𝐢𝐚 𝟑𝟑𝟖, totál populasaun Rihun Atus tolu Ualu, Atus Rua Sanulu Resin Tolu (𝟑𝟎𝟖,𝟐𝟏𝟑) no mós total uma kain Rihun neennulu Resin Neen, Atus Tolu Neennulu Resin Tolu (𝟔𝟔,𝟑𝟔𝟑). “Klasifika :

1. Uma kain ne’ebé asesu kanalizasaun totál rihun haat nulu resin neen, atus rua sanulu (𝟒𝟔,𝟐𝟏𝟎) 𝐤𝐚 𝟔𝟗,𝟔𝟑 %)

2. Uma kain ne’ebé asesu bee matan totál rihun sia, atus ualu haat nulu resin sia (𝟗,𝟖𝟒𝟗) 𝐤𝐚 𝟏𝟒, 𝟖𝟒 %)

3. Uma kain ne’ebé asesu bee posu totál rihun sanulu, atus tolu haat (𝟏𝟎,𝟑𝟎𝟒) 𝐤𝐚 𝟏𝟓, 𝟓𝟑 %).

𝐇𝐀𝐊 ho Parseiru realiza Auditoria sosiál liu husi mekanismu diskusaun 𝐊𝐚𝐫𝐭𝐚𝐮𝐧 𝐏𝐨𝐧𝐭𝐮𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐊𝐨𝐦𝐮𝐧𝐢𝐝𝐚𝐝𝐞-𝐊𝐏𝐊 𝐢𝐡𝐚 𝐒𝐢𝐬𝐭𝐞𝐦𝐚 𝐛𝐞𝐞 𝐫𝐮𝐫𝐚𝐢𝐬 𝟒𝟏, 𝐢𝐡𝐚 𝐌𝐮𝐧𝐢𝐬í𝐩𝐢𝐮 (𝐌𝐚𝐧𝐮𝐟𝐚𝐡𝐢 𝟐𝟏 𝐋𝐢𝐪𝐮𝐢ç𝐚 𝟐𝟎).

Husi rezultadu auditoria sosiál hatudu katak sistema bee sira ne’ebe mak harii ona tinan rua ba leten hasoru desafiu iha ninia operasaun no manutesaun tanba barak mak aat no la funsiona. 𝐇𝐮𝐬𝐢 𝐬𝐢s𝐭𝐞𝐦𝐚 𝐛𝐞𝐞 𝟒𝟏 𝐧𝐞𝐞𝐛é 𝐦𝐚𝐤 𝐇𝐀𝐊 𝐡𝐚𝐥𝐚𝐨 𝐚𝐮𝐝𝐢𝐭𝐨𝐫𝐢𝐚 𝐬𝐨𝐬𝐢á𝐥 𝐡𝐚𝐭𝐮𝐝𝐮 𝐤𝐚𝐭𝐚𝐤 𝟕𝟔 % 𝐦𝐚𝐤 𝐞𝐬𝐭𝐫𝐮𝐭𝐮𝐫𝐚 𝐆𝐌𝐅 𝐥𝐚 𝐟𝐮𝐧𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚. Estrutura GMF la funsiona kontribui ba sistema bee la funsiona ho efetivu.

 Amostra dadus deskobrementu Bee moos komunidade iha Munisípiu 6 ;

a) Munisípiu Viqueque

1) Suku Bibileo Komunidade uma kain 499 mak asesu ba bee posu no uma kain 190 mak asesu bee matan

2) Suku Bahalara-Wain Komunidade uma kain 900 mak asesu ba bee posu no uma kain 119 mak asesu bee matan

3) Suku Uma Tolu uma kain 761 mak asesu bee posu

b) Munisípiu Baucau

1) Suku Tequinomata Komunidade uma kain 113 mak asesu bee posu

2) Suku Seisal Komunidade uma kain 425 mak asesu bee matan

c) Munisípiu Ainaro

1) Suku Mulo Komunidade uma kain 1055 asesu bee matan

2) Suku Soro Komunidade uma kain 380 mak asesu bee matan

3) Suku Casa Komunidade uma kain 211 mak asesu bee matan

d) Munisípiu Aileu

1) Suku Lausi Komunidade 113 asesu bee matan

2) Suku Liurai Komunidade uma kain 917 mak asesu bee matan

e) Munisípiu Dili

1) Suku Camea Komunidade uma kain 561 mak asesu bee matan

2) Suku Becora Komunidade uma kain 393 mak asesu bee matan

f) Munisípiu Ermera

1) Suku Estadu Komunidade uma kain 354 mak asesu bee matan

2) Suku Poetete Komundade uma kain 319 mak asesu bee matan

HAK nia observasaun jeral, Kondisaun komunidade nian asesu ba bee matan no bee posu kontinua akontese tanba investimentu Orsamentu Jeral Estadu-OJE ba asuntu infraestrtura bazika seidauk adekuadu, asuntu mudansa klimatika. Mudansa klimatika rekursu natureza ne’ebé afetadu liu mak bee tanba iha tempu bai loro rekursu bee matan menus, halo bee maran no iha tempu udan akontese inundasaun estragus ba bee matan protejidu sira, ida ne’e fó impaktu komundiade sira la asesu bee ho kualidade no di’ak, liu-liu labarik no feto sira. Sita sira nia tempu barak liu ba kuru bee no sira lakon servisu produtivu sira ne’ebé loloos tenke halo.

Kondisaun seluk kresimentu populasaun ne’ebé kontinua aumenta ezije liu tan demanda ema nian asesu ba bee. La iha sistema informasaun bee saneamentu no ijiene-BESI ne’ebé bele kontribui ba entidade estadu sira atu elabora planeamentu ne’ebé korespende ba kondisaun komunidade sira nian asesu bee tantu iha área rurais no mós área urbana. GMF servisu ho voluntariamente, komunidade sira seidauk senti sai nain ba sistema bee sira ne’ebé mak Estadu liu husi Governu, Parseiru Dezenvolvimentu sira harii Kondisaun seluk mós komunidade barak mak hela iha knua antigu/foho leten ne’e susar atu kanaliza sistema bee ba sira.

HAK fiar tebes, Komitmentu programa IX Governu nian ne’ebé investe ba Bee moos no Saneamentu báziku labele adia tan. Hein katak durante periodu tinan lima, Governu iha pleaneamentu ba investimentu ida ne’ebe adekuadu, kria mekanismu koordenasaun ho instituisaun sira seluk ne’ebé efetivu hodi dezenvolve no kontribui ba mudansa ne’ebé boot asesu komunidade nian ba bee moos ida seguru, sustentavel no inkluzivu.

Download File Konferensia Imprensa versaun PDF

 

HAK

Author & Editor

Komentariu

0 comments:

Post a Comment