Setór Saúde
Ida ne’e signifika Saúde
nu’udar direitu fundamental ba ema kriatura. Nu’udar direitu fundamentu tanba
Saúde nu’udar direitu ne’ebé nesesáriu atu hala’o direitu umanus sira
seluk.
Nune’e rekoñese mós iha lei internasionál sira ne’ebé Timór-Leste ratifika tiha
ona hanesan Konvensaun Internasionál Direitu Ekonómia Sosiál no Kulturál (KIDESK)
katak ema kriatura hot-hotu iha direitu atu goza nivél Saúde ás liu ne’ebé
hetan hodi bele moris ho dignidade (art. 12 KIDESK). Nune’e mós direitu ida
ne’e rekoñese iha art. 57 Konstituisaun RDTL.
Nune’e tuir instrumentu
legál sira iha leten ne’e, Estadu iha obrigasaun atu hakonu direitu ida ne’e.
Iha kontesktu Timór-Leste, governu realiza ona nia obrigasaun balun tuir
mandatu konstituisaun nian hanesan Saúde Públiku fó asisténsia Saúde ba ho
gratuita, estabelese hositál Sentru Saúde no Postu Saúde sira hakbesik ba
komunidade. No mós kapasita rekursu umanus iha área Saúde nian hodi halo
atendimentu públiku nian sei nota kestaun barak mak presija Governu tau
atensaunn nafatin hodi garante ema hotu asesu ba Saúde ho fasíl no gratuitu.
Dadus husi ami nia
monitórizasaun, haree liu ba atendementu Saúde Públiku iha Suku sira. Tuir
observasaun no informasaun sira ne’ebé mak ami rekoilla husi Suku 72 iha
Munisípiu 6, hatudu katak atendementu Saúde Públiku iha Suku sira, Ministériu
Saúde iha ona esforsu maka’as hodi hakbesik atendementu Saúde ba komunidade
sira iha Suku liu husi hari’i postu Saúde, koloka pesoál Saúde no doutór
preventiva sira iha Suku.
Maibé asesu komunidade nian ba Saúde nafatin sai perkupasaun tanba fasilidades
Saúde nian iha Suku sira seidauk natoon hodi pesoál Saúde sira hala’o sira nia
kna’ar ho di’ak.
Nune’e mós iha Suku balu seidauk iha Postu Saúde, pesoál Saúde no doutór
preventiva sira hodi halo atendementu Saúde iha ne’ebá.