Wednesday, February 25, 2026

Petisaun Husu Rekoñesimentu no Dignifikasaun ba Vítima Jugun Ianfu Durante Tempu Okupasaun Militár Japaun iha Timor-Leste


Petisaun Husu Rekoñesimentu no Dignifikasaun ba Vítima Jugun Ianfu

Tinan 80 Funu Mundiál Daruak Remata

Petisaun Husu Rekoñesimentu no Dignifikasaun ba Vítima Jugun Ianfu Durante Tempu Okupasaun Militár Japaun iha Timor-Leste

Sua Exelénsia Primeiru-Ministru RDTL Señor Kay Rala Xanana Gusmão

Exelénsia,

Ba dahuluk hakarak apresia no louva tebes relasaun diplomasia polítika konfiansa mutua entre Estadu Timor-Leste no estadu Japaun ne’ebé hahú iha 2002 to’o agora. Kooperasaun bilateral ne’ebé signifikante boot ba rai rua no konsistente durante tinan 23 nia laran hodi rezulta ka destaka apoiu esensiál ho gradualmente husi Japaun mai Timor-Leste.

Maski nune’e, ami nota iha asuntu balun, Inan Feton sira hafahun ho fuan fitar ne’ebé uluk sofre husi aktus militár Japaun iha tempu funu mundial daruak (1942-1945) to’o agora sei kontinua halerik ho sira nia sentimentu no kous mesak todan pasadu iha nia moris durante tinan naruk nia laran. Kuaje situasaun ne’ebé hanesan mós parte família sira hasoru iha Sira-nia hela fatin.

Tuir Asosiasaun HAK nia dadus deskobrementu, iha feto nain 20 ne’ebé mak konsege ho aten brani haktuir sai Sira-nia istória nakukun ba hahalok imoral no brutalismu husi tropas japones, iha Funu Mundial Daruak (1942-1945) no vítima sira agora iha kondisaun mizeravel husi aspetu fíziku no psikolojiku tanba hetan sofrementu oi-oin ne’ebé ekstremamente nakonu ho depresaun estraórdinariu nia laran. Vitima nain 20 ne’e hela ida mak sei moris. Vitima Ines Magalhães husi Postu Administrativu Atsabe, Munisípiu Ermera.

Dala barak ami husu ona governu Japaun atu husu diskulpa no fó reparasaun ba vítima sira, maibé to’o agora seidauk foti medidas ruma. Governu Japaun nafatin la akomoda kazu Timor-Leste husi eskema reparasaun ne’ebé nia hala’o ona ba nasaun sira seluk depois funu mundiál daruak ramata. Ba Timor-oan kanek ida ne’e nunka kura bainhira Governu Japaun seidauk fó rekoñesimentu katak ianfu ka atan seksuál ne’e militár japaun sira mak halo.

Iha Japaun, Koligasaun Japones sira ba Timor-Leste hala’o dialogu ho Governu Japaun konaba asuntu ida ne’e. Governu Japaun hateten katak relasaun bilateral entre Timor-Leste no Japaun “hateke ba oin (future-oriented)“, no hateten katak sira la bele halo buat ida tanba Governu Timor-Leste maka la foti asuntu ida ne’e hanesan ajenda diplomatika bilateral.

Iha sirkunstansia hanesan ne’e, desde tinan 2005 Asosiasaun HAK hamutuk ho Koligasaun Japaun hala’o peskiza konaba eskravidaun seksuál militár Japaun, hala’o audiénsia públika ho sobrevivente no sasin sira iha 2006 ho prezensa husi Amu Bispu Alberto Ricardo da Silva no Amu Bispu Goro Matsuura, publika relatóriu finál husi peskiza nian, Luta ba Lia Loos no Justisa, hala’o seminariu ba manorin sira iha munisípiu tomak ho relatóriu ne’e, no komemora loron invazaun Japaun dia 20 fevereiru tinan-tinan. Ami mós hala’o atividade oin-oin hodi apoia sobrevivente sira nia moris, por izemplu, halo vizita regulár no hadia sira nia uma. Kuandu vítima mate, ami fo apoiu ba nia funerál.

Exelénsia,

Agora tinan 80 liu ona hosi Funu Mundiál Daruak remata, pontus rekomendasoes prinsipál ne’ebé ami hakarak koloka ba Sua Exelénsia Primeiru-Ministru, hanesan tuir mai:

  1. Ba Sua Exelénsia Primeiru-Ministru RDTL nu’udar Xefi Governu atu orienta Ministériu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun atu halo diplomasia ho Japaun hodi nune’e governu Japaun bele koalia konaba kazu Ianfu nian iha Timor-Leste. Governu Japaun bele husu “diskulpa formál” ba vítima atan seksuál iha Timor-Leste, no mós fó kompensasaun no reparasaun ba vítima antes vitima ne’ebé sei moris husik hela mundu ida ne’e.
  2. Ba Sua Exelénsia Primeiru-Ministru nu’udar Xefi Governu orienta Ministériu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun, halo diplomasia ho Japaun atu halo edukasaun ba publiku liu-liu ba jerasaun foun sira hatene istoria eskravidaun seksual, ne’e nu’udar meius aprendijajen ida atu kazu hanesan ne’e labele repete iha futuru mai.
  3. Ba Sua Exelénsia Primeiru-Ministru nu’udar Xefi Governu hasoru ho sobrevivente sira husi eskravidaun seksuál ne’ebé sei moris, rekoñese sira nia sofrimentu, no hakohak sobrevivente sira hanesan simbulu umanitáriu.
  4. Ba Sua Exelénsia Primeiru-Ministru nu’udar Xefi Governu atu orienta Ministériu Edukasaun-Timor-Leste atu konsidera istória funu Mundiál daruak nian bele integra iha Kuríkulum Nasionál.
Dokumentu PEETISAUN-PDF

 

HAK

Author & Editor

Komentariu

0 comments:

Post a Comment