Monday, October 23, 2023

Kartaun Pontuasaun Komunidade (KPK)


1.     Introdusaun

Hahú kedas husi VI Governu Konstitusionál, sosiedade sivíl hola papél ativu hodi hala’o atividade akuntabilidade sosiál ho tipu oi-oin. Nune’e husi Grupu Sosiedade Sivíl ne’ebé mak ho parte servisu ba bee, saneamentu no ijiene-BESI hahú explora oportunidade ida ne’e ba kapasitasaun kona-ba instrumentu sira akuntabilidade sosiál nian, liu-liu prosesu Kartaun Pontuasaun Komunidade (KPK).

Asuntu sustentabilidade sai preokupasaun boot ba dezenvolvimentu BESI- nian.Tan ne’e setór no ajensia implementadór sira esforsu hodi fornese servisu sira no iha parte seluk ejiji komunidade nia partisipasaun hodi husu responsabilidade ba Estadu atu bele responde ba nesesidade komunidade nian liga ho bee, saneamentu no ijiene.Tanba bee moos nu’udar direitu fundamentu ne’ebé mak Estadu iha responsabilidade atu hakonu hodi fornsese ba ema hotu no ba fatin hotu.

Prosesu KPK nu’udar matadalan ida atu hasa’e kobertura asesu ba bee moos no sustentabilidade. Prosesu ida ne’e halo liu husi partisipasaun komunidade no lider lokál sira, transparensia, akuntabilidade hodi informa ba ema mak foti desizaun sira, komunidade, implementadór no Governu lokál atu identifika dezafiu provizionamentu no hamutuk buka solusaun efetivu ba kestaun hirak ne’ebé relata.

Relatóriu ida ne’e sei kobre prosesu no rezultadu KPK ne’ebé ekipa HAK hala’o hamutuk ho parseiru xavi hanesan WaterAid, Care Internasionál, FHTL no Luta Ba Futuru (LBF), servisu hamutuk ho Fasilitadór Postu Administrativu no Autoridade lokál sira realiza prosesu KPK iha Munisípiu Liquiçá no  Manufahi.

1.1     Kontekstu Jerál Setór BESI iha Timor-Leste

 

Depois Timor-Leste restaura nia independénsia iha 20 Maiu 2002, sai nu’udar nasaun ne’ebé independenti, komunga prinsípiu Estadu de Direitu no Demorkrátiku. Husi ne’e,Timor-Leste hahú kedas ho forma nia mekanismu sira hodi harii nia governasaun rasik atu responde ba dezenvolvimentu nasaun nian hodi hatan ba luta libertasaun Povu. Mekanismu seluk mak estimula programa ba investimentu setór bee moos tuir matadalan Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) ba 2011-2030.  Ita mós rekoñese katak bee moos la’ós de’it problema rai laran maibé sai problema universál, ne’ebé halo ajensia dezenvolvimentu sira ho determinasaun tulun governu dezenvolve setór BESI iha Timor-Leste.

 

ammutuk re prosesu no rezultadu Dezafiu ba infraestrutura báziku sira hanesan estrada, saúde, bee moos no saneamentu, ne’ebé seidauk asesivél ba ema hotu. Infraestrutura báziku sira ne’ebé mensiona ona ne’e balun sai hanesan nesesidade primáriu sira iha ema nia moris.

 

Tanba ne’e, ita hotu konsiente katak setór sira ne’ebé mak temi ona iha leten, liga direta kedas ho povu nia direitu fundamentu sira; setór sira ne’e mak bee moos, saneamentu no ijiene. Komponenti tolu (3) ne’e, nu’udar komponenti ida ne’ebé fundamentu tebes ba ema nia moris.

 

Aleinde ne’e estudu mós hatudu katak bee okupa pursentu barak iha ema nia isin, entre 70 to’o 75 pursentu[1].

 

Dadus seluk ne’ebé mak fó sai husi organizasaun mundiál saúde (OMS), estimasaun 50% mál nutrtisaun mak assosiadu ho infesaun kauza husi bee, saneamentu no ijiene ne’ebé la seguru[2].


1.2       Polítika Enkuadramentu Legál

Matadalan ba elaborasaun programa iha setór BESI, iha Timor-Leste. Konstituisaun RDTL artigu 6 objetivu Estadu; alinea e, promove no harii sosiedade ida ne’ebé bazeia ba justisa sosiál, liu husi estabelesementu sidadaun nia moris di’ak material no espirituál; alinea f, Proteje didi’ak meiu-Ambiente no hodi nafatin riku-soin rai nian. Konstituisaun RDTL artigu 57, Saúde, alinea 1, Estadu hatene katak ema hotu iha direitu ba saúde, asisténsia medika sanitaria no mós dever atu defende no promove direitus ne’e. Konstituisaun RDTL artigu  61, Meiu-Ambiente; alinea 1, ema hotu iha direitu atu moris iha ambiente ida ne’ebé moos, di’ak ho natureza no iha obrigasaun atu proteje no halo di’ak ba jerasaun loron ikus nian; alinea 2, Estadu rekoñese katak iha nesesidade atu tau matan didi’ak no fó valór ba ita nia rai nia riku soin. Konstituisaun RDTL  artigu  139, Rekursu Naturál sira, alinea 1, Rekursu rai leten nian, rai okos nian, bee teritorial, plata forma kontinentál no zona ekonómiku eskluzivu, ne’ebé importante ba ekonómia, ne’e estadu nia propriedade ne’ebé tenki utiliza iha forma loloos hanesan de’it ba ema hotu-hotu tuir interese nasionál[3]. Konvensaun Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál (KDESK) ne’ebé spesifikamente sita iha artigu 11.1 ne’ebé deskreve katak, direitu ema hotu nian atu hetan nivél moris nian ne’ebé adekuadu ba nia-an no nia famíllia ne’ebé di’ak ba bei-beik[4]. Iha mós Dekretu Lei númeru 4/2004 kona-ba abastesimentu bee ba konsumu públiku, artigu 4 objetivu 1, Sistema abastesimentu bee nia finalidade mak asegura katak komunidade Timór-oan asesu ba servisu sira abastesimentu bee ne’ebé esensiál ba saúde públiku[5]. Tan ne’e Estadu liu husi Governu, tenki hatudu aproximasaun di’ak ba iha dezenvolvimentu iha área BESI ba ita nia sosiedade sira atu atinji metas sira ne’ebé mak haktuir iha matadalan sira ne’e.


[1]Mitchell, H.H., Hamilton, T.S., Steggerda, F.R. and Bean, H.W., 1945. The chemical composition of the adult human body and its bearing on the biochemistry of growth. Journal of Biological Chemistry158(3), pp.625-637.

[2]Pruss-Ustun, Gore, & Bartram, 2008

[3]Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, art, 6, 57, 61 & 139

[4]Konvensaun Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál, art11

[5]Dekreitu Lei nu: 04.2004 kona-ba abastesimentu bee, art, 4



💧Implementasaun Kartaun Pontuasaun Komunidade Sistema Bee Rurál

HAK

Author & Editor

Komentariu

0 comments:

Post a Comment