Setór Edukasaun
Foto HAK- atividade FDG iha Eskola EBF Tatiri, Munisipiu Ainaro |
Edukasaun
nu’udar direitu fundamentu ida ne’ebé importante liu ba ema hotu hodi realiza
direitu sira seluk (Nú.1 komentáriu jerál KIDESK art.13). Nune’e direitu ba
edukasaun hetan rekoñesimentu iha lei internasionál sira. Lei ne’ebé sai hanesan
padraun ba estadu membru sira. Nune’e mós Estadu parte sira tenki tuir hodi
hakonu sidadaun sira nia direitu ba Edukasaun. Prémeiru Edukasaun primária
ne’ebé disponivél no saugati ba ema hotu no mós obrigatóriu (DUDU, art. 26 no
KIDESK art. 13 (2) (a).
Ida ne’e konsagra mós iha Kontituisaun RDTL (art.59.1) ne’ebé mak garante sidadaun hotu nia direitu ba edukasaun no kultura no mós sei halo promosaun hodi hari’i sistéma públiku universál no obrigatóriu ba Edukasaun Bázíku ne’ebé saugati tuir nia kapasidade no lei. Nune’e rekoñese katak durante ne’e estadu liu husi governu hala’o ona nia obrigasaun balu hodi hakonu sidadaun sira nia direitu ba Edukasaun. Maibé haree ba karaktéristika direitu ba edukasun tuir padraun sira ne’ebé Timor-Leste adopta ona, gorvenu seidauk hala’o nia obrigasaun ho di’ak. Tanba tuir observasaun HAK nian iha munisípiu sira ne’ebé halo monitórizasaun ba, maiuria eskola públiku sira sei hasoru problema ne’ebé bele kontribui ba halakon labárik sira nia direitu atu hetan oportunidade no kualidade edukasaun ne’ebé hanesan iha Territóriu Timór-Leste laran tomak.
Iha áreia edukasaun, monitórizasaun HAK nian, limita de’it ba fasilidades no atendementu sira iha eskola ensinu báziku filiál públiku hamutuk 77, eskola sira ne’e nia kondisaun sei hetan problema mak hanesan fasilidade ba kondisaun uma eskola, meza, kadeira ba alunu/a sira, sanitasaun iha eskola sira hanesan bee moos no Sintina, edifísiu ba profesor/a sira, laiha Biblioteka no kondisaun sala aprendizajen la sufisiente.
Informasaun sira ne’e, ami rekolla liu husi monitórizasaun iha Munisípiu 6,
Postu Adminisrativu 17, Suku 72. Hatudu katak kondisaun hirak ne’e,
seidauk tuir karaktéristita direitu ba edukasaun tuir padraun legál sira ne’ebé
mak Timor-Leste adopta ona, katak edukasaun tenki disponivél bá ema hotu. Signífika
katak estadu tenke fornese instituisaun edukasaun nian no mestri natoon ba ema
hotu. Estadu tenki asegura Manorin nain sira simu saláriu adekuadu no fornese
formasaun ba Manorin nain sira no mós fornese matéria hanorin nian ne’ebé
adekuadu.
Download Relatóriu Auditória Sosiál Implementasaun Programa Merenda Eskolár-Periudo-2018